Erilist meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks (ja viimaseks) presidendiks saanud Gorbatsovile tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalist jõudu. Gorbatsov toetas seda seisukohta vaikimisi. 1989. aastal oli seda tehtud Gruusias, 1990. aastal Aserbaidzaanis, 1991. aasta algul jõudis järjekord Baltimaade kätte. Operatsioon oli kavandatud 1991. aasta jaanuarisse, ilmselt lootuses, et samal ajal Pärsia lahe piirkonnas algav sõda tõmbab maailma tähelepanu endale. Algul oli plaanis alustada Lätist, 1991. aasta algul Leedus puhkenud sisepoliitiline kriis viis aga sündmuste raskuspunkti Vilniusesse. Nõukogude regulaarüksused hakkasid seal oma kontrolli alla võtma strateegilisi objekte ja valitsusasutusi, nende toetusel astus tegevusse Leedu impeeriumimeelsetest kommunistidest koosnev Rahvusliku
positiivsed ennustused pole siiani tõeks saanud. Peamiseks takistuseks peetakse sageli majanduskriisi ning tuleb tõdeda, et seetõttu jäid tegemata mitmed olulised investeeringud (UNECE/FAO 2009). 2.3. Puidupõhised plaadid Venemaa ümarpalgi ekspordimaksu suurendamisega 2008. aasta alguses 25%-ni (miinimum 15/m3) loodeti tõsta rahvusvahelist nõudlust Venemaalt saabuvate töödeldud puidutoodete järele. 2009. aasta jaanuarisse planeeritud ümarpalgi ekspordimaksu tõus 80%-ni (miinimum 50/m3) lükati majanduskriisi tõttu vähemalt aasta võrra edasi. Ekspordimaksu tõstmise tulemusena kahanes ümarpalgi eksport Venemaalt vahemikus 2007-2008 36,4 miljonilt m3 mahuni 25 miljonit m3. Oodati, et ekspordi vähenemine kandub üle investeeringutesse ning suureneb nõudlus töödeldud puidutoodete järele, kaasa arvatud puidupõhised plaadid. Loodetud tõus rahvusvahelises nõudluses ei osutund siiski tõeks ja 2008
Erilist meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks (ja viimaseks) presidendiks saanud Gorbatsovile tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalist jõudu. Gorbatsov toetas seisukohta vaikimisi. 1989. aastal oli seda tehtud Gruusias, 1990. aastal Aserbaidzaanis, 1991. aasta algul jõudis järjekord Baltimaade kätte. Operatsioon oli kavandatud 1991. aasta jaanuarisse, ilmselt lootuses, et samal ajal Pärsia lahe piirkonnas algav sõda tõmbab maailma tähelepanu endale. Algul oli plaanis alustada Lätist, 1991. aasta algul Leedus puhkenud sisepoliitiline kriis viis aga sündmuste raskuspunkti Vilniusesse. Nõukogude regulaarüksused hakkasid seal oma kontrolli alla võtma strateegilisi objekte ja valitsusasutusi, nende toetusel astus tegevusse Leedu impeeriumimeelsetest kommunistidest koosnev
annaabi.ee 
