olev reljeef pediküüri. Nii on teada, et muistsed egiptlased kasutasid kosmeetikas 21 sorti taimeõlisid, millest suur osa on tänapäevani kasutuses. Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana. Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega. Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Saleduse hoidmiseks, tervise ja ilu säilitamiseks pidas Egiptuse valitsejanna Kleopatra õunaäädikat tähtsaimaks vahendiks. Suurte pidude ajal valitsejanna ei piiranud ennast mitte mingisuguste toitude söömisel, proovides ja hinnates kõike sööke, kuid suure pidusöömingu lõpus orjatarid tõid oma valitsejannale kristallpokaali, mis oli täidetud veega pooleks lahjendatud õunaäädikaga
väitnud, et naine peab igal hommikul vannis käima ning saledana püsimiseks laskma end iga päev masseerida. Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega. Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana. Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Hammaste puhastamiseks närisid egiptlased Sudaanis ja LõunaEgiptuses kasvava puu Salvadora persica juuri, hingeõhu aga hoidsid värske piima kuristamise, lõhnavate ürtide ja viirukite närimisega. 19.sajandi väljakaevamised annavad tunnistust suurest tähelepanust, mida muinasegiptlased pöörasid oma välimusele
väitnud, et naine peab igal hommikul vannis käima ning saledana püsimiseks laskma end iga päev masseerida. Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega. Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana. Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Hammaste puhastamiseks närisid egiptlased Sudaanis ja LõunaEgiptuses kasvava puu Salvadora persica juuri, hingeõhu aga hoidsid värske piima kuristamise, lõhnavate ürtide ja viirukite närimisega. 19.sajandi väljakaevamised annavad tunnistust suurest tähelepanust, mida muinasegiptlased pöörasid oma välimusele
annaabi.ee 
