Selle saatja puhul oli kasutatud paljusid tehnoloogilisi uuendusi, mille tulemusena oli saavutatud erakordselt suur võimsus ning kasutegur, mis ulatus 33%-ni. Olgu võrdluseks öeldud, et sama ajastu Euroopa jaamadel oli selleks keskmiselt kuni 23%. Saatja nimivõimsus oli 50kW, kuid absoluutne võimalik oleks võinud olla kuni 200kW, kui kõik tegurid maksimumini viia. Saatja lõppastme lampide jahutamiseks kasutati vett, mis liikus läbi jahutusbasseini jaamakompleksi hoovil. Talvel, kui väljas oli üle -20°C külma, oli basseinis vesi +5°C ringis [4]. Raadiomast leidis oma lõpu tänu enamlaste hävitustööle Saksa- Vene sõja hakul. 11. juulil 1941. aastal, kui Saksa Wehrmacht'I üksused lähenesid Türile, lasi Punaarmee saatejaama õhku (analoogselt toimiti ka Tallinna ja Tartu saatjatega). Kuna Saksa üksused lähenesid kiiresti ja sapöörüksus, kelle eesmärgiks oli saatja õhkida, ei jäänud punastel aega
7 TEHTUD MAITSEKALT, ARVESTADES PROMENAADI JA KOGU HAAPSALU LINNA OLEMUST JA STIILI. 5. HAAPSALU RONGIJAAM 20. SAJANDI ALGUSES RAJATI KUURORDLINNA KÜLASTAJATE TEENINDAMISEKS SUUREJOONELISE RONGIJAAM. SEE KAUNIS AJALOOLINE HOONE ON TÄNASEKS OSALISELT RENOVEERITUD. RONGIJAAMA RAJAMISEGA ÜHENDATI RAUDTEELIIKLUS HAAPSALU-TALLINN-PETERBURI LIINIL. HOONE PROJEKTEERITI VENEMAA ARHIDEKTI K.VERHEIMI JA INSENERI V.VESTFALEN POOLT. JAAMAKOMPLEKSI MOODUSTASID: REISIJATE HOONE, VÄIKESE TORNI JA VARIKATUSEGA IMPERAATORIPAVIJON (TSAARI JA TEMA PERELIIKMETE KÜLASKÄIKUDE JAOKS) JA NEID ÜHENDAV 39 MEETRI PIKKUNE POOLKINNINE GALERII NING KOGU JAAMAHOONE ULATUSES OLI 216 MEETRI PIKKUNE KATUSEGA PERROON. LISAKS KUULUVAD JAAMAKOMPLEKSI ABIEHITISED: PAGASIAIT, PLATVORMIGA KAUBALADU, VEETORN, DEPOO, VEDURITE PÖÖRDSILD, RAUDTEELASTE ELAMUD JA TEISED VÄIKSEMAD ABIHOONED
Erilisi mugavusi siin sageli ei ole, käimlad ja veevõtukohad on tihti õues. Ülejäänud tsaariaja elamuarhitektuurist eristavad neid hooneid rikkalikud, kuid justkui pisut kohmakad venepärase maitsega disainitud saelõikekaunistused ja uhked puitkonsoolidel varikatused. Raudteemajad, mis on rajatud ülevenemaaliste tüüpprojektide järgi, esindavad sageli ka venemõjulist ehitustehnikat, olles ehitatud tahumata ümarpalkidest. Joonis 1.14 Raudteetööliste elamu Keila jaamakompleksi juures. 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal Sugugi mitte kõik puitkorterelamud ei ole vaesemale elanikkonnale orienteeritud agulimajad. Puitehitust ei peetud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ka jõukama tellijaskonna hulgas sugugi millekski häbenemisväärseks ja palju kerkis ka kõrgemale keskklassile orienteeritud suurte esinduslike korteritega puuelamuid, vt. Joonis 1.15. Tsaariaegsed suured korterid olid tõesti suured, sageli 56-toalised
annaabi.ee 
