sõnasõnalisemates tõlgendustes Noad; Kain seevastu abiellus naisega Noodimaalt, kes ei olnud tema ega Aadama sugulane) ja 4) kes on piisavalt hästi dokumenteeritud. Judaismi rajajad Käesoleval sajandil on hakatud juutide ajalugu uurima seda Iisraeli naaberrahvastega võrreldes ja toetudes arheoloogilistele leidudele. Suurem osa ajaloolastest peavad tõelevastavaks Piibli jutustusi rahva esiisadest Aabrahamist, Iisakist ja Jaakobist (2000- 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist e Mesopotaamiast Süüria kaudu Palestiinasse. Jaakobi pojad müüsid noorima venna Joosepi orjaks Egiptusesse, ning temaga hakkas võõrale maale elama asudes uus ajaloojärk. Heebrealased sattusid nagu muudki võõramaalased, egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle. Mooses, judaismi rajaja Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest
Aabraham teda armastab ja et ta ei ohverdaks oma poega. Aabraham ohverdas Jumalale jäära. Aabrahami sulane Elieser läks Aabrahami kodulinna, et leida Iisakule naine. Kaevu juures, kus kõik vett võtsid, sai Elieser tuttavaks Rebekaga, kellega ta ka Aabrahami juurde tagasi tuli. Iisak ja Rebeka armusid teineteise ja abiellusid. Nad said kaks lasti Jaakob ja Eesav kaksikud. Eesavist sai põllumees ja jahimees. Iisak armastas teda rohkem. Jaakobist sai karjakasvataja ning teda armastas Rebeka eelkõige. Eesav müüs Jaakobile oma esmasünniõiguse läätseleeme eest. Kui Eesav oli küttimas, pani Jaakob ema nõuandel Eesavi moodi riidesse ja isa õnnistas teda esmasünniõnnistusega. Pettus õnnestus. Eesav tahtis kättemaksuks Jaakobit tappa ning ema soovitas Jaakobil põgeneda oma onu Laabani juurde Mesopotaamiasse. Jaakob nägi unes ingleid ja Jumalat, kes ütles, et maa mille
Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks (Toora) ja suulisteks (Talmud, Shulchan Aruch jne). Judaismi rajajad Käesoleval sajandil on hakatud juutide ajalugu uurima seda Iisraeli naaberrahvastega võrreldes ja toetudes arheoloogilistele leidudele. Suurem osa ajaloolastest peavad tõelevastavaks Piibli jutustusi rahva esiisadest Aabrahamist, Iisakist ja Jaakobist (2000 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist e Mesopotaamiast Süüria kaudu Palestiinasse. Jaakobi pojad müüsid noorima venna Joosepi orjaks Egiptusesse, ning temaga hakkas võõrale maale elama asudes uus ajaloojärk. Heebrealased sattusid nagu muudki võõramaalased, egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle. Mooses, judaismi rajaja Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid
Joosep täitis isa palve. NB! Suurenda pilte! a) Gustave Doré. Jaakob maadlemas Jumalaga. Piibli illustratsioon. b) Rembrandt. Jaakob õnnistab Joosepi lapsi. Riiklik Kunstimuuseum, Kassel. Jaakobit kutsuti ka Iisraeliks, sest ta oli nooruses maadelnud Jumala endaga. (Mees maadles unes tiivulise olendiga.) Iisrael ongi tõlkes "Jumalaga võitleja". Alates Jaakobist nimetatakse temast ja tema soost võrsunud heebrealasi israeliitideks (juutideks). Neid sündis aja jooksul Egiptuses üha rohkem ja rohkem. Joosep oli israeliitidele kindlustanud Egiptuses hea elujärje ja paljud neist hakkasid pidama Egiptust oma kodumaaks. Olles egiptlaste hulgas vähemuses, ei jäänud neil muud üle, kui mõelda oma järeltulijate heale kasvatusele. (Nii oli ka eestlastega, kes pärast Teist maailmasõda võõrsile sattusid.).
Joosep täitis isa palve. NB! Suurenda pilte! a) Gustave Doré. Jaakob maadlemas Jumalaga. Piibli illustratsioon. b) Rembrandt. Jaakob õnnistab Joosepi lapsi. Riiklik Kunstimuuseum, Kassel. Jaakobit kutsuti ka Iisraeliks, sest ta oli nooruses maadelnud Jumala endaga. (Mees maadles unes tiivulise olendiga.) Iisrael ongi tõlkes "Jumalaga võitleja". Alates Jaakobist nimetatakse temast ja tema soost võrsunud heebrealasi israeliitideks (juutideks). Neid sündis aja jooksul Egiptuses üha rohkem ja rohkem. Joosep oli israeliitidele kindlustanud Egiptuses hea elujärje ja paljud neist hakkasid pidama Egiptust oma kodumaaks. Olles egiptlaste hulgas vähemuses, ei jäänud neil muud üle, kui mõelda oma järeltulijate heale kasvatusele. (Nii oli ka eestlastega, kes pärast Teist maailmasõda võõrsile sattusid.).
1.2 Palestiina varasem ajalugu Selleks, et piirkonna sündmustesse objektiivsemalt suhtuda, tuleb tunda selle ajalugu. 3000 aastat eKr asustasid tänapäeval Lähis-Idana tuntud alasid erinevad lääne-semiidi hõimud, üldnimega kaananlased, kellel oli suhteliselt kõrge kultuuritase. Osadest neist said hiljem heebrea keelt rääkivad rahvad. Juutide ajalugu saab alguse juba 2000 aastat enne Kristuse sündi, tema esiisa Aabrahamist, viimase pojast Iisakist ja pojapojast Jaakobist. Piibli järgi olevat Jehoova tõotanud selle maa anda Aabrahamile ja tolle järglastele, kui ta peab kinni ainujumala usust. Sellepärast nimetatakse Püha Maad ka Tõotatud Maaks. (Piibel 1990, 1Moos 15, 17) Siiski on Piibel religioosne kirjandus ja pole koostatud ajaloolisi eesmärke silmas pidades. Palestiina nimi võeti kasutusele 12.sajandil eKr Vahemere idarannikule asunud vilistidelt (heebrea keeles pelishtim) (EE 7 1994 sub Palestiina). Palestiina elanikkonnal
annaabi.ee 
