valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Jõuludele eelnes 3–4 nädalane ooteaeg. Sel ajal lõpetati suuremad tööd, toodi kohale küttepuud ja loomadele heinad. Enne toomapäeva tapeti siga ja pandi õlu käima. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni Meil pandi jõulupuder, mille valmistamine on levinud ka teistes maades, soolikatesse, tehti jõuluvorstiks. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Vorstitegemine oli püha toiming, sel ajal ei tohtinud rääkida, muidu läksid vorstid enneaegu lõhki. Vorsti tegi tavaliselt talu vanim naine. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril
mõrumandliõli – aremaatne ja mürgist puhastatud – on hea maitselisand). Magusmandleid kasutatakse martsipani ja küpsiste valmistamisel, purustatud mandleid võib lisada kookidele ja tortidele, mandlid soviad ka kala- ja kanaliha maitsestamisel. Jäätise, šokolaadi, küpsiste, magustoitude lisand. Müügil ka mandlilaastud – kala, liha, kana paneerimiseks, vahukoore sisse, küpsetuspuru asemel. Jõulupuder õnnemandliga Soomes – kes leiab mandli, saab üllatuskingituse. Mandlid on rikkad kaaliumi, magneesiumi, fosfori ja kaltsiumi poolest, sisaldab veel vaske, tsinki, rauda, B-rühma vitamiine, E-vitamiine, 20% valke, 40-55% mandliõli ja 13-16% süsivesiukuid. Mandliõli – kosmeetikas nahahooldusvahend, kortsudevastane toime. Euroopas kasutusel juba XVII sajandil. Hoida tuleb mandleid suletud purkides, vältida niiskust ja päikesevalgust.
(karjalapraad), Savost muikkukukko (rukkijahust rääbisepirukas), Lapist poronkäristys (praetud põhjapõdraliha), Tamperelt musta makkara (verivorst) jne. Satakunna oma "rahvustoit" on odrakruubikört ja rosinakisell. Igatsorti pudrud kuuluvad iga soomlase lauale. Jõululaual on tavaliselt seakints (soolas leotatud ja rukkitaignas küpsetatud), kaalika-, kartuli-, porgandivormid (need on nö. uuema aja hõrgud, 19-sajandist), jõulupuder ja piparkoogid. · Rahvuslik magustoit Mämmi Lihavõtterooga mämmi't süüakse koore ja suhkruga. Soome toidukultuuri hõrgutised on EL poolt kaitstud kaubamärgid. Shampanja, konjak, Parma sink ja Feta juust on tuntud kõikjal maailmas. Nende toiduainete ühiseks jooneks on nimetused, mida võib kasutada vaid kindlas piirkonnas valmistatud toodete kohta. Nii valmibki shampanja vaid Champagne'i piirkonnas Prantsusmaal.
annaabi.ee 
