igasugune silmakirjalikkus. Võttes vaatluse alla pisut teistsuguse temperamenditüübiga rahvad, kui seda on eestlased ja soomlased, on stereotüübid ja arvamused kardinaalselt erinevad. Lähtudes jällegi A. Valgu ja A. Realo teosest, kerkib kohe esile vene rahvusest inimeste ja teiste sarnase temperamendiga rahvaste (ungarlased, bulgaarlased, armeenlased, rumeenlased jt) peaaegu et ühtiv esmakirjeldus eestlaste kohta- nagu kiht jääd oleks ümber. Jääkihti on samas teoses maininud ka üks hispaania juurtega tüdruk, kellelt pärineb ka üks äärmiselt pihtapanev ja paraku tihti ka tõele vastav mõte, et eestlaseks olemiseks ei olegi palju vaja, tuleb lihtsalt suu kinni hoida ja kätega mitte vehkida ning oledki eestlane valmis. Temperamentne neiu vihjas oma lausega ilmselt ,,kuumema verega" inimeste seas levinud arvamusele, et eestlased on üks äraütlemata tuim ja emotsioonitu rahvas, mis mõnes mõttes
Koopa põhjast avastati primitiivseid kiviesemeid ja kilde ning veidi söejäänuseid. See näitab, et seal on elanud inimesed, täpsemalt neandertaallased. Neandertaallane võis seega elada ka Eestis, aga siin pole nende jälgi võimalik leida jääaja tõttu. Jääaegades endas on olnud ka väiksemaid jäävaheaegu. Nüüd on uuritud Antarktika jääs olevaid sügavaid auke, on võetud proove. On uuritud 3 km paksusesse jääkihti, seega uuriti 743 000 aasta jooksul sadanud lund. Nii sai ka kliimat uurida. Jääajad on Maa ajaloos olnud valitsevad, jäävaheajad kestavad u 10 000 aastat. Kui Golfi hoovuse mõju väheneb, siis muutub Põhja - Euroopa talv tunduvalt külmemaks. Viimase jää taandumise ajal toimus sarnane järsk külmenemine. Eesti alalt taandus jää u 10 500 eKr, Skandinaavia oli jätkuvalt jää all. Suur osa sulanud jääst kogunes Läänemere nõkku ja tekkis Balti Jääpaisjärv.
Sel juhul katab uduga õhus olev niiskus kõik laeva osad ühtlase jääkihiga. Jäätumise intensiivsus on väiksem kui tormiga, kuid jäämassi raskuskese moodustub tunduvalt kõrgemal. Tekkiva jääkatte struktuur võib olla mitmesugune. Õhu ja laevaosade temperatuuril -4 o kuni -5o ja mereveel -1o kuni +1o , tuule kiirusel kuni 6 palli kattub laev klaasitaolise jääkihiga. Temperatuuril alla -18o lendavad laevale lainete löökidest tekkivad vee ja õhu segused pritsmed, mis jääkihti temperatuuri langedes aina intensiivsemalt kasvatavad.. Jäätumisel muutub laeva veeväljasurve, mis võib viia ujuvusvaru kaotamiseni. Muutuvad raskuskeskme ja metatsentri paigutus vertikaalteljel, mida võib samastada tekilasti võtmisega. Muutuvad ka algne kreen ja trimm, mis oleneb lainete pealejooksu kursinurgast. Laeva otste (vööri ja/või ahtri) raskenemine jää arvel võib tekitada probleeme pikitugevusega lainetel. Kuid suurim oht peitub püstuvuse halvenemises
annaabi.ee 
