t=600*³1,8*1,43/(21*31,7*19,6*1)=35mm Sammu t lähimad standardväärtused on 31,75 ja 38,1 z1-väikse hammasratta keti hammaste arv P-võimsus(ketiga ülekanne) Ke-tegur=1,43 m- keti ridade arv [p]=19,6N/mm²-lubatav erisurve keti sarniirides (nkett<50 p/min) 6. Suuremal hammasrattal on hambaid: z2=iz1=21*1,44=30,2430 hammast 4 7. Järnevalt viin läbi arvutuse kahe variandi järgi järgmiste lähtmeandmetega: Pkett=1,8kW; nkett=31,7p/min; nkt=22p/min; z1=21; z2=30; i= z2/z1=30/211,44. Kasutan rullpuksketti (OCT 10947-64). Arvutus tulemused kannan tabelise: Arvutustulemuse Arvutatav suurus d vastavalt keti Märkused
Rohkem, kui kahe sümmeetriateljega kujund (korrapärased hulknurgad, ring): · kõik keskteljepaarid on ka peateljestikud, · inertsimomendid kõigi peatelgede suhtes on võrdsed. Mittesümmeetriline kujund: · esmalt määratakse pinnakeskme koordinaadid eelnevalt valitud (valitakse nii, et oleks hõlbus arvutada) teljestiku suhtes, · siis arvutatakse antud ülesandes vajalikud inertsimomendid Iy1, Iz1 ja Iy1z1 vabalt valitud keskteljestiku y1z1 (asend valitakse nii, et oleks hõlbus arvutada) suhtes, Priit Põdra, 2004 78 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED · siis leitakse sobiva seose abil 1 I y1 z 1 selline pööratud keskteljestik yz, arctan - 2
Rohkem, kui kahe sümmeetriateljega kujund (korrapärased hulknurgad, ring): · kõik keskteljepaarid on ka peateljestikud, · inertsimomendid kõigi peatelgede suhtes on võrdsed. Mittesümmeetriline kujund: · esmalt määratakse pinnakeskme koordinaadid eelnevalt valitud (valitakse nii, et oleks hõlbus arvutada) teljestiku suhtes, · siis arvutatakse antud ülesandes vajalikud inertsimomendid Iy1, Iz1 ja Iy1z1 vabalt valitud keskteljestiku y1z1 (asend valitakse nii, et oleks hõlbus arvutada) suhtes, Priit Põdra, 2004 78 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED · siis leitakse sobiva seose abil 1 I y1 z 1 selline pööratud keskteljestik yz, arctan - 2
millesse tuleks koondada kogu keha mass, et selle punktmassi inertsmoment võrduks keha inertsmomendiga antud telje suhtes. I=Mi2 M-kogu keha mass 42. Kirjutada vähemalt viie keha inertsmomendid. 43. Sõnastada Huygensi teoreem. Valem. Keha inertsmoment mingi telje suhtes võrdub summaga, milles üks liige on inertsmoment antud teljega paralleelse ja masskeset läbiva telje suhtes ning teine liige on keha massi ja telgedevahelise kauguse ruudu korrutis. I z=Iz1+md2 44. Mis on peainertsteljed? Mis on tsentraalpeainertsteljed? 1. Kui keha (süsteemi) kõik kolm tsentrifugaalinertsmomenti võrduvad nulliga, siis tema telgi nimetatakse peainertstelgedeks koordinaatide alguspunktis. 2. Inertsmomente peainertstelgede suhtes nimetatakse peainertsmomentideks. 3. Keha masskeskmest lähtuvaid peainertstelgi nimetatakse tsentraalpeainerts-telgedeks. 4. Inertsmomente tsentraalpeainertstelgede suhtes nimetatakse tsentraalpeainertsmomentideks. 45
i= , -i 2 14 ¨ Ulesandeid 14.1 ¨ Ulesanne Arvutada kuupide vahe (3 + i)3 - (3 - i)3 = · · · = 52i 14.2 ¨ Ulesanne Arvutada jagatis (5 + i)(7 - 6i) = · · · = 10 - 11i 3+i 14.3 ¨ Ulesanne Lahendada LVS ja kontrollida lahendit iz1 + (1 + i)z2 = 2 + 2i 2iz1 + (3 + 2i)z2 = 5 + 3i 14.4 ¨ Ulesanne Lahendada ruutv~orrand ja kontrollida lahendit x2 - (1 + i)x + 6 + 3i = 0 14.5 ¨ Ulesanne Leida kompleksarvude ±1 ± 3i trigonomeetrilised ja ekponent- kujud. V. Kompleksarvud 23 14.6 ¨ Ulesanne 6 Leida hulga i elementide trigonomeetrilised kujud.
annaabi.ee 
