1894- Tartus Mellini Õdede Kool- I õdede õppeasutus 1920 Punase Risti Õdede Kool 1925 TÜ juurde EÕÜ Õdedekool 1940 Tallinna Keskhaigla juurde loodi Tallinna Õdede Kool 1944 Tallinna ja Tartu meditsiinikoolid 1945 Kohtla-Järve, Viljandi ja Rakvere meditsiinikoolid 1991- TÜ õendusteaduse osakond Anette Massov Gatsinas 1883-? Tallinna Punase risti õdedekool Töötas Tallinna Sõjaväehaiglas Vene-Jaapani sõda, sanitaarrong Vene-Jaapani sõda, IWW, vabadussõda Seni ainuke FN medali kandja Anna Erma EÕÜ looja ja esimene president 1884 Rapla-1974 Sao-Paolo Peterburi diakonissimajas Evangeelse Õdede Kool Töötas õena Saksamaal, Moskvas, Peterburis, Soomes ja mõistis hästi, et õendusharidust on vaja arendada Eesti Õdede Ühing- eesmärgiks õdede koondamine ühisele tööle, kaitseks nende huve, toetaks ühiskonna tervenemist ja rahvatervishoidu ja hoolekannet oma liikmete kaudu
Uue rahvusgrupina Ida- Euroopa juudid (leiavad kasutust poliitikas jms.), kes põgenevad progrommide eest ja ka itallased Lõuna-Itaaliast (tegelevad kuritegevusega, maffia). POLIITIKA Poliitiline süsteem: kahepartei süsteem. Vabariiklased(vapil elevant) ja demokraadid(vapil eesel). Saab alguse ametiühingute liikumine (nagu töölisliikumine). Esimene on Tööfederatsioon, kes koondab ainult kvalifitseerituid ja põliseid töötajaid. Immigrandid koonsuvad oma ametiühingu federatsiooni IWW (1905). Nad hakkavad korraldama vägivaldseid streike. Tekkis väga tõsiseid kokkpõrkeid riigivõimu ja streikijate vahel. Võimu teostavad ainult vabariiklased. Esimene demokraatlik president alles pärast I MS. Kõige populaarseim president enne seda on Theodor Roosvelt (1901 1908, vabariiklane): · Trustide vastane võitlus · Loodushoiupoliitika
meelega Ameerika tööstusesse. See suurendas iga aastaga kaupade väljavedu. Ka põllumajandus hakkas hoogsalt arenema. Rahvaarv kasvas kiirelt nii loomuliku iibe kui rohkete sisserännete tõttu. Oli ka probleeme: vastuolud töövõtjate- ja andjate vahel; tööliste võitlus elujärje parandamise eest.Sotsialistlikku parteid luua ei õnnestunud, sest Ameerika töölisliikumisi esindasid ametiühingud. 1905 tekkis ametiühingute liit Maailma Tööstustöölised (IWW). See ühendas kõige vaesemaid elanikekihte. 20. Sajandi algul tuli USA maailmapoliitika areenile. Euroopa mõõdupuu järgi polnud Ameeriklastel peaaegu üldse sõjaväge, kuid oli üsna võimas laevastik. Ameeriklased lootsid kaugemas tulevikus elada maailmas, kus pole sõdu. Millised pinged ja miks valitsesid ühiskonnas 19.saj. lõpp ja 20.saj. alguses? See oli rahvusluse ja imperialismi ajastu. Sõja põhjuseks peetakse sageli imperialistlikke
annaabi.ee 
