Lepingu kehtivuse esimeseks tingimuseks on lepingu poolte nõusolek/lepingut sõlmida/ - consensus.8 3. Milline on Theodorose õigus võlanõudel? Carus seaduse järgi, olles pater familias'e võimu all, ei tohtinud laenu võtta. Kuna aga Alfens andis Carusele käsu laenata raha, teadis ka Theodoros käsust. Theodoros aga ei teadnud, et nii Alfens ja Carus on mõlemad omakorda Afiliuse võimu all. Seega jättis Carus vaba mulje ning võlanõue on kehtiv. Argumendid D. 14.6.14 Iulianus 12 Dig. 8 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 141 4 Filium habeo et ex eo nepotem: nepoti meo creditum est iussu patris eius: quaesitum est, an contra senatus consultum fieret. dixi, etiamsi verbis senatus consulti filii continerentur, tamen et in persona nepotis idem servari debere: iussum autem huius patris non efficere, quo minus
2. sajandi keskpaigaks koolkondade erinevad põhimõtted ühtlustusid. Teatav ühtlustumine toimus koolkondade kõrvuti eksisteerimise tulemusena, kuid põhiliselt on see Salvius Iulianuse teene. Talle andis keiser Hadrianus korralduse võtta kokku kõik eelnevad preetorite ediktid ning koostada edikti lõplik redaktsioon, mis sai nime Edictum perpetuum (,,Igavene edikt", u 130. a pKr). Seda kirjutades ühendas Iulianus mitu erinevat asja. Üheks selliseks ühtlustumise näiteks on peitvara. Keiser Hadrianus lahendas selle probleemi saalomonlikult, arvestades mõlema koolkonna ning vaidluspoole arvamusega: pool peitvarast saab leidja, pool maatüki omanik.47 ____________________ 45 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 117 46 Siimets-Gross, H. Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng. Juridica IX/2002, lk 632 47 Siimets-Gross, H. Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng
Üldiselt olid 2. sajandi keskpaigaks alguses väga vastandlike põhimõtetega koolkondade erinevused ühtlustunud. Teataval määral ühtlustusid erinevad põhimõtted juba koolkondade kõrvutieksisteerimise tulemusena, kuid põhiliselt oli see sabiniaan Salvius Iulianuse teene. Talle andis keiser Hadrianus korralduse võtta kokku kõik eelnevad preetorite ediktid ning koostada edikti lõplik redaktsioon, mis sai nime Edictum perpetuum (Igavene edikt, u 130 pKr). Seda koostades ühendas Iulianus mitu erinevat asja. Esiteks käsitles ta ius honorarium’it, preetorite õigust koos ius civile’ga ühtse õigusena (ius). Teiseks ühendas Iulianus ediktiredaktsiooni koostades kahe õigusteadusliku koolkonna põhimõtted. Nimelt võttis ta üle hilisest vabariigist (Serviuselt) pärineva õigusmõtlemise formaalsetes instituutides ning ühendas selle sabiniaanide loomuõiguslike põhimõtetega. See võimaldas hiljem, Gaiusel