Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"iubeo" - 5 õppematerjali

Ladina keele põhivormid
1
txt

Ladina keele põhivormid

capio-capis-capere-cepi-captum-haarama circumvenio-c.venis-c.venire-c.veni-c.ventum-mber piirama debeo-debes-debere-debui-debitum-kohustatud olema dico-dicis-dicere-dixi-dictum-tlema do-das-dare-dedi-datum-andma duco-ducis-ducere-duxi-ductum-juhtima eo-is-ire-ii-itum-minema facio-facis-facere-feci-factum-tegema fero-fers-ferre-tuli-latum-kandma fugio-fugis-fugere-fugi-fugitum-pgenema habeo-habes-habere-habui-habitum-omama invenio-invenis-invenire-inveni-inventum-leidma iubeo-iubes-iubere-iussi-iussum-kskima lego-legis-legere-legi-lectum-lugema libero-liberas-liberare-liberavi-liberatum-vabastama mitto-mittis-mittere-misi-missum-saatma occupo-occupas-occupare-occupavi-occupatum-hivama paro-paras-parare-paravi-paratum-valmistama pono-ponis-ponere-posui-positum-paigutama pugno-pugnas-pugnare-pugnavi-pugnatum-vitlema puto-putas-putare-putavi-putatum-arvama recipio-recipis-recipere-recepi-receptum-vtma relinquo-relinquis-relinquere-reliqui-relictum-maha jtma

Kategooriata → Uurimistöö
52 allalaadimist
Ladia keele arvestus
6
docx

Ladia keele arvestus

do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama video, vidi, visum, re nägema respondeo, spondi, sponsum, re vastama, vastust andma (st juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta) - ere accipio, cepi, ceptum, ere saama, vastu võtma ago, egi, actum, ere hagema; (asja) ajama (st nõuded hagide

Õigus → Õigus
75 allalaadimist
Ladina juriidiline terminoloogia
28
docx

Ladina juriidiline terminoloogia

Servio, ivi, itum, ire ­ teenima, orjama Servivi, servitum, servire Verbi pööramine Praesens ind. act. Sg 1. -o 2. -s 3. -t Pl 1. ­mus 2. ­ tis 3. ­ nt Accuso, avi, atum, are Sg 1. Accuso 2. Accusas 3. Accusat Pl a.i.1. Accusamus a.i.2. Accusatis a.i.3. Accusant Defendo, fendi, fensum, ere ­ kaitsma Sg a.i.1. Defendo a.i.2. Defendis a.i.3. Defendit Pl a.i.3.a.i.1. Defendimus a.i.3.a.i.2. Defenditis a.i.3.a.i.3. Defendunt Iubeo, iussi, iussum, ére ­ käskima Sg 1. Iubeo 2. Iubes 3. Iubet Pl 1. Iubemus 2. Iubetis 3. Iubent Perfectum ind. act. ­ II põhivorm! Sg 1. -i 2. -isti 3. -it Pl 1. -imus 2. -istis 3. -erunt Accuso, avi, atum, are Sg 1. accusavi ­ ma süüdistasin/olen süüdistanud 2. accusavisti 3. accusavit Pl 1. accusavimus 2. accusavistis 3. accusaverunt Absolvo, solvi, solutum, ere ­ õigeks mõistma, vabaks mõistma Sg 1. absolvi 2. absolvisti 3. absolvit Pl 1. absolvimus 2. absolvistis 3

Õigus → Õigus
142 allalaadimist
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA
19
docx

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA

Perfectum ind. pass. ­ mineviku umbisikuline Vinco (I), vici (II), victum (III) (perf. pass.), ere (IV) NB! Vaadatakse III pv järgi! Sg (ainsus): 1. ­us (m), a (f), um (n) sum, nt Victus, a, um sum ­ mind on võidetud 2. ­us, a, um es (sind on võidetud) 3. ­us, a, um est (teda on võidetud) Pl (mitmus): 1. ­i (m), ae (f), a (n) sumus ­ meid on võidetud 2. ­i, ae, a estis (teid on võidetud) 3. ­i, ae, a sunt (neid on võidetud) Prae. + perf. pass.: Iubeo, iussi, iussum, ere (II) ­ käskima Prae: iubeor ­ mind kästakse, iuberis, iubetur, iubemur, iubemini, iubentur Perf.: iussus, a, um sum ­ mind kästi; iussus, a, um es; iussus, a, um est; iussi, ae, a sumus; iussi, ae, a estis; iussi, ae, a sunt Veto, tui, titum, are (I) ­ keelama Prae. (olevik): Vetor ­ mind keelatakse, vetaris, vetatur, vetamur, vetamini, vetantur Perf (minevik).: ve:titus, a, um sum ­ mind keelati; vetitus, a, um es; vetitus, a, um est;

Keeled → Ladina keel
47 allalaadimist
Õiguse filosoofia loengukonspekt
22
doc

Õiguse filosoofia loengukonspekt

ning praktiline vajadus mõtelda, et moraali tingimuseks peab olema õiglane jumal. Kant ei lähtunud (aristotellikust) inimolemise eesmärgist, vaid puhtas mõistuses aprioorselt antud kõlblusseadusest, kategoorilisest imperatiivist. See ei olnud vaatlusele ja kogemusele toetuv empiiriline reegel (nagu natuur-loomuõiguslastel), vaid niisugune mõistusseadus, mis oma olemuselt on inimesele kohustuslik (sic volo, sic iubeo ­ nii ma tahan, nõnda ma käsin) ja samas sõltumatu mistahes õigustustest. Kategooriline imperatiiv vastandub hüpoteetilisele imperatiivile. H-I. sisaldab käsku, mis on kohane üksnes mõne eelduse (soovi või kava) seisukohalt: "Kui sa tahad näida metseenina, siis peab sul raha olema ja pead sellega kunstnikke toetama." Ent isegi kui sul on raha, ei tähenda see, et sa peaksid kunstnikke toetama. Kategoorilist imperatiivi ei saa samal viisil vältida ­ see

Õigus → Õiguse filosoofia
134 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun