sauna kütmiseks. Järk-järgult hakati jälgima ka kõnepruuki ja kontrollima oma väljendusviisi. Tekkis arusaam, et on sõnu ja väljendeid, mida kasutada ei sobi. Näib, et seegi oli pigem kõrgema seltskonna salongiviisakus, mida oli kergem saavutada, kui lapsed range kasvataja järelevalve all oma lapsepõlve veetsid. Kuivõrd see tollaset eesti talurahvast puudutas, on raske öelda. Rahvapedagoogikast teame siiski, et laste kõnet jälgiti, sobilikuks ei peetud vandumist, lobisemist, itsitamist ja teiste matkimist. Seda näib kinnitavat ka valik eesti vanasõnu.Õige sõna õigel ajal om kallip kui kuld Lobiseja suu saab lopsi, seisja suu saab saia. Paha kuulata olgu paksud kõrvad. Pea suu kinni, seisab selg terve. Paha keel tõstab tüli. Välimist mööda võetakse inimest vastu, kõnet mööda saadetakse ära.TRADITSIOONILISE PEREKONNA VÄLJAKUJUNEMINE XIX sajandil muutus Euroopas perekonna struktuur. Seni tavaline kolme
vanduda, lobiseda, itsitada, matkida teisi). Eesti laps kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsidkasvatasid vanemad ning vanavanemad oma töödetegemiste kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund kasvatuses esialgu ei puudutanud. Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest, mis nende ümber toimus. Laste kõnet jälgiti, sobilikuks ei peetud vandumist, lobisemist, itsitamist ja teiste matkimist. Seda näib kinnitavat ka valik eesti vanasõnu. Õige sõna õigel ajal om kallip kui kuld. Lobiseja suu saab lopsi, seisja suu saab saia. Paha kuulata olgu paksud kõrvad. Pea suu kinni, seisab selg terve. Paha keel tõstab tüli. Välimist mööda võetakse inimest vastu, kõnet mööda saadetakse ära.
vanduda, lobiseda, itsitada, matkida teisi). Eesti laps kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsid- kasvatasid vanemad ning vanavanemad oma töödetegemiste kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund kasvatuses esialgu ei puudutanud. Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest, mis nende ümber toimus. Laste kõnet jälgiti, sobilikuks ei peetud vandumist, lobisemist, itsitamist ja teiste matkimist. Seda näib kinnitavat ka valik eesti vanasõnu. Õige sõna õigel ajal om kallip kui kuld. Lobiseja suu saab lopsi, seisja suu saab saia. Paha kuulata olgu paksud kõrvad. Pea suu kinni, seisab selg terve. Paha keel tõstab tüli. Välimist mööda võetakse inimest vastu, kõnet mööda saadetakse ära. XIX Sajand – traditsiooniline perekond
Kägu võib kukkuda ükskõik mis kellaajal, aga eriti intensiivne on kukkumine hämaruse ajal. Isaslinnu hääle peale lendab kohale emaskägu, aga kui seda ei juhtu, siis lendab isaslind pisut teise kohta ja hakkab uuesti kukkuma. Emaskäod ei kuku. Isase juurde lennanud emane trillerdab valjult "kli-kli- kli-kli-kli", aga erilise erutuse hetkedel toob kuuldavale kumeda hüüu, mis on kuuldav ainult lähedalt ja meenutab summutatud itsitamist. Rahvapärimus 56 Kägu, kägi ehk kukulind põlvneb alles hilisemast ajast; alguses puudunud ta lindude hulgas. Inimesest tekkinud käo ilmaletulemise kohta leidub mitu teisendit. Naine tapab lapse, annab mehele liha süüa, tütar viib kondid metsa kännule -- neist tekib kägu. Teisendi järele tapab ema võõrastütre, kes omast tütrest ilusam ja osavam. Mees viib võõrastütre
*Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. Ärkan öösel üles . Kell on kaks. Tõmban püksid jalga ja jaki selga. Lähen toast välja. Jõuan koridori. Ema küsib et kuhu ma lähen. Ma vastan: täna öösel ma ei maga. Võtan tossud ja lähen. Väljas on pime ja ringi liiguvad kambad. Ma lähen ja ei vaata tagasi. Jõuan lõpuks randa. Ma ei ole seal rannas varem käinud. Ei tea kuhu ma sattusin. Kuid see pole oluline. Vaatan merd. Kuulen samme ja itsitamist. Vaatan.. Seal sa oled koos teisega. See teeb haiget. Sa vaatad mulle otsa ja naerad. Saan aru, sa oled purjus.Kuid mõistus on sul alles. Jalutan minema. Pisar voolab, voolab ka teine. Tahaks karjuda, kuid ei suuda. Miks? Miks? Ja veel kord miks? Jooksen, jooksen nii kiiresti kui saan. Sa hüüad mulle järgi mu nime.. kuid saa aru ma ei taha enam. Lõpuks olen piisavalt kaugel et sind mitte näha. Ma istun maha. Minu kõrval vedeleb üks katkine pudel. Ma võtan kätte killu. Jään mõtlema
* Sõprus koosneb tülidest . * Elu ilma sõpradeta on nagu elu ilma päikeseta. · Sõprust ei sõlmita, sõpradeks sünnitakse. Ema küsib et kuhu ma lähen. Ma vastan: täna öösel ma ei maga. Võtan tossud ja lähen. Väljas on pime ja ringi liiguvad kambad. Ma lähen ja ei vaata tagasi. Jõuan lõpuks randa. Ma ei ole seal rannas varem käinud. Ei tea kuhu ma sattusin. Kuid see pole oluline. Vaatan merd. Kuulen samme ja itsitamist. Vaatan.. Seal sa oled koos teisega. See teeb haiget. Sa vaatad mulle otsa ja naerad. Saan aru, sa oled purjus. Kuid mõistus on sul alles. Jalutan minema. Pisar voolab, voolab ka teine. Tahaks karjuda, kuid ei suuda. Miks? Jooksen, jooksen nii kiiresti kui saan. Sa hüüad mulle järgi mu nime.. kuid saa aru ma ei taha enam. Lõpuks olen piisavalt kaugel et sind mitte näha. Ma istun maha. Minu kõrval vedeleb üks katkine pudel. Ma võtan kätte killu. Jään mõtlema.
annaabi.ee 
