kultuuris ning on olemas ka juba oraganisatsioon ,mis võitleb selle vastu ,et härjavüitlus ära kaotada. · Flamenco Üheks teiseks kultuuriosa tähtsamaks asjaks peetakse Hispaanias tantsustiili flamenco. Flamenco on Lõuna-Hispaanias Andaluusia maakonnas sündinud omapärane kultuur kus on võrdne tähtsus laulul,tantsul ja gitarrimängul.Flamencos on môjutusi araabia hudadest,India,pärsia,mauri ja kreeka muusikast,aafrika rütmidest, juudi itkudest,Gregoriuse laulust ning kastiilia romanssidest,mis on segunenud andaluusia rahvamuusikaga- moodustades rütmiliselt väga keeruka ja huvitava muusikavormi. Kuna sôna "flamenco" päritolu ei ole täpselt teada,siis tema kohta on mitmeid erinevaid teooriaid: ühe versiooni kohaselt tuleneb flamenco ladinakeelsest sônast "flamma" ehk tuli.Arvatakse, et flamenco juured ulatuvad tulekultuse aegadesse, sest algselt oli tants rituaalne
Koori moodustasid mõrsja vallalised sõbrannad podruskid. Eestis on mäletataval ajal itketud ainult Setumaal, vanim traditsioon on kauem püsinud Põhja-Setumaal. Võimalik, et vanasti olid itkud tuntud mujalgi Eestis, kuid kadusid kristliku kiriku mõjul. Arvatavasti ei hävinud need jäljetult, vaid mõjutasid regilaulu, muutudes pulmalauludeks, abielust kõnelevateks lauludeks jm. Võib oletada, et naiste elust rääkivate regilaulude kurvavõitu toon on pärit osaliselt itkudest. Töölaulud. Töölaulud soodustasid töö tegemist, neil oli maagiline ja inimlikult kergendav (ergutav, töö rütmi korrastav) otstarve. Põhilised töölaulude rühmad seostuvad eestlaste peamiste tegevusalade põllupidamise ja karjakasvatusega. Lisaks on laululiike muudelt elualadelt (kodutööde laulud, kalurilaulud jm). Lõikuslaule lauldi põllul sirbiga õsudes. Lõikus oli omal ajal üks raskemaid töid.
Koori moodustasid mõrsja vallalised sõbrannad podruskid. Eestis on mäletataval ajal itketud ainult Setumaal. Vanim traditsioon on kauem püsinud Põhja-Setumaal. Võimalik, et vanasti olid itkud tuntud mujalgi Eestis, kuid kadusid kristliku kiriku mõjul. Arvatavasti ei hävinud need jäljetult, vaid mõjutasid regilaulu, muutudes pulmalauludeks, abielust kõnelevateks lauludeks jm. Võib oletada, et naiste elust rääkivate regilaulude kurvavõitu toon on pärit osaliselt itkudest. 4.7. Lastelaulud Lastelaul eristub muudest laulurühmadest eelkõige oma kasutuse poolest. Lastelaulude hulgas on nii regilaulust vanemaid laule, regilaule kui siirdevormilisi laule. Siin peame silmas seda suurt osa vanematest lastelauludest, mis ei ole regivärsilised need on lihtsad lugemised, äiutused või üminad. Lastelauludes kasutatakse väga erinevaid viise. Vanem lastelaulude esitusviis meenutab kõnelähedasi loitse ning paljudel lastelauludel
annaabi.ee 
