olnud kollektiivne töö, aga vintpüssi tulekuga muutus see individuaalseks). Tänu vintpüssile oli võimalik pidada rohkem koeri, sest toitu oli rohkem ja mida rohkem koeri seda pikemaid vahemaid sai läbida. Eskimod paiknesid nüüd ümber katoliku misjonäride poolt rajatud kaubapunktide, samanism oli välja tõrjutud. Kõik see tuli filmist välja jätta. Filmimine kestis 1963-1965. Kasutati ühe pere näidet, pereisaks oli Itimanguerk. Itimanguerk mäletas veel aegu, mil vintpüssi ei olnud. Itimanguerk näitas üles suurt initsatiivi. Tulemuseks oli 9 filmi. Ühes filmis ,,About At the Spring Sea Ice Camp" räägitakse näiteks jääkaru püüdmisest ja nülgimisest. Filmides jäetakse eskimode keel tõlkimata ning puudub ka autori poolne seletus. Seega ei saa taustinformatsiooni, mis oligi nii mõeldud. Arvati, et kui õpilane seda näeb, siis see sunnib teda rohkem kaasa töötama
laagrid, hüljeste kättesaamiseks oli vaja palju inimesi. Augustis toimus kollektiivne kalapüük, kollektiivne oli ka põhjapõtrade küttimine. Filmiti alates 62a alates kolmel aastal. Teemaks valiti eskimote aastane rännutsükkel (traditsiooniline kultuur), sarnaselt Flahertyga valisid filmitegijad ühe kindla mehe ja tema pere (grupi), rohke tegelastehulk tekitaks arusaamatusi. Küti nimi Itimanguerk, kes mäletas aega enne vintpüsside laialdast kasutamist, oli autoriteerne inimene. Tema oli ka see, kelle käes oli otsustusvõime, mida näidata, kuhu laager teha jms. Peideti ära konservid, metallpannid jne (asjad, mida eskimod juba kasutasid). Filmimeeskond jäädvustas seda igapäevategevust ja eskimod elasid filmilindile nii nagu 40a varem. Tulemuseks tehti 21 pooletunnilist filmi, iga filmi kirjeldus oli pikk ja
muutunud võimalus rohkem toitu hankida, tänu koertele (neid oli palju), sai valida puhanud loomi ja neid oli parem toita tänu vintpüssile. Kütid said rohkem liikuda, pered said paikseks jääda, ei pidanud küttidega kaasa liikuma. Filmiti kolmel aastal pikemate perioodidena filmi teemaks valiti eskimote aastane rännutsükkel ajalooliselt vaadeldi nende traditsioonilist kultuuri, enne vintpüssi kasutuselevõttu. Sarnaselt Flatheryle valiti filmi keskmesse üks konkreetne mees. Itimanguerk oli mees (küti nimi), kes mäletas vintpüssieelsest ajast, tema käes oli otsustuspunkt, mida võib filmida ja näidata. Tuli ära korjata kõik esemed, mis võisid reeta tegelikku ajastut (konservid, metallpannid jne). Ta otsustas kõik; oli ka kogukonnas autoriteetne inimene; kuhu laager rajatakse, mida tehakse jne. Eskimod mängisid iseennast 40 (seda elu) aastat varem. Filmitud materjalist tehti 21 pooletunnist filmi, iga film kirjeldas konkreetses laagripaigas toimuvat, oli
annaabi.ee 
