suri. Läänevadja Mäe ja Oru murrakud hääbusid samuti 1960. aastatel. Vadja keelt esindas 2006. aastal Östersundis toimunud Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte lauluvõistlusel Liet Lavlut lauluga "Kui miä kazvõlin kanaine" ansambel Raud-Ants. ÕPETUS Veel 21. sajandi esimestel aastatel õpetati lastele vadja keelt Luutsa küla koolis, kuid loobuti huvipuuduse tõttu. 2011. aasta alguses avati Kingissepa koduloomuuseumis vadjalastele ja isuritele pühapäevakool, kus õpetatakse ka vadja kultuuri ja keelt. Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis: • Helsingi Ülikool, Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled • Joensuu Ülikool, Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled • Jyväskylä Ülikool, Keelte osakond: Läänemeresoome keeled • Tartu Ülikool, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut: Soome-ugri osakond. KASUTATUD ALLIKAD https://et.wikipedia.org/wiki/Vadja_keel
Ariste, A.Laanesti jt. seisukoht on, et tegemist on siiski iseseisva keelega, sest see on võrsunud otse algkarjala keelest, pealegi on isurid piirkonna põlisasukad, mitte hilised sisserändajad. Päritolu tõttu on isuri keelel lähedasi kokkupuuteid idasoome murretega. Tihedad kontaktid on olnud ka naaberrahva vadjalastega. Lääne-Ingeris on vadja keel mõjutanud isuri ja soome keelt, Hevaha jõe kandis võib täheldada isuripärasusi vadja keeles. 1930. a-il loodi isuritele ladina tähestikul põhinev kirjakeel. Lääne-Ingeri isuri koolides võis saada alghariduse emakeeles. 1932-1937 kirjastati 25 isurikeelset õpikut (näit. V.Junus, Izoran keelen grammatikka. Morfologija. Opettaijaa vart 1936; V.Junus, N.Iljin, Inkeroisin (izoran) keelen oppikirja alkuskouluja vart 1936). Paraku hävitati juba 1937 nii isuri kirjakeel ja koolid kui ka õpikud ja õpetajad. Kokkuvõte Soome keeleteadlased arvavad,et see pole iseseisev keel, aga Eesti
pealesurumist peljates Venemaa siseossa Oredezi jõgikonda. Paigalejäänud sulasid osalt kokku lahkunute asemele kolinud luteriusuliste ingerisoomlastega. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Ingerimaa tagasi. 1703. asutati Neeva suudemesse impeeriumi uus pealinn Peterburi, mis tõi kaasa venelaste ulatusliku sissevoolu Ingerimaa idaossa. Samas kujunes nende asuala vahetus naabruses asuv suurlinn isuritele võimsaks peibutiseks, kuhu suunduti tööle ja elama, eriti peale pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. See tähendas vene keele ja pruukide levikut. Isurid pidasid ajaloo vintsutustele siiski pisut paremini vastu kui vadjalased. Osa vadjalasi isegi isuristus. 1848. aastal loendas P. von Köppen 17 800 isurit. 1897. aastaks oli isurite arv tõusnud 21 700-ni, 1926. aastal oli isureid 26 137. HUVITAVAT Huvitava elukäiguga isuri mees oli Fjodor Safronov, kes sündis 1886
õigeusklikeks saanud isureid luterluse pealesurumist peljates Venemaa siseossa (sh Oredezi jõgikonda). Paigalejäänud sulasid osalt kokku lahkunute asemele kolinud luteriusuliste ingerisoomlastega. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Ingeri tagasi. 1703. asutati Neeva suudemesse impeeriumi uus pealinn Peterburi. See tõi kaasa venelaste ulatusliku sissevoolu Ingerimaa idaossa. Samas kujunes nende asuala vahetus naabruses asuv suurlinn isuritele võimsaks peibutiseks, kuhu suunduti tööle (kaubitsejaiks, voorimeesteks, teenijaiks) ja elama, eriti peale pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. See tähendas vene keele ja pruukide levikut. Isurid pidasid ajaloo vintsutustele siiski pisut paremini vastu kui vadjalased. Osa vadjalasi isegi isuristus. 1848. aastal loendas P. von Köppen 17 800 isurit. 1897. aastaks oli isurite arv tõusnud 21 700-ni. 1926. aasta seisuga elas NSV Liidus 26 137 isurit
annaabi.ee 
