Kas õigus peab olema õiglane ESSEE Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula ütleb ,,Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel..., mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele..." (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Mõiste ,,õiglus" on sätestatud põhiseaduses, mis on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Kaasaaegse õigusriigi kontseptsiooni põhisisuks ongi sisult õiglane õigus, kuid on juba Vana-Rooma ajast pärit jurist Celsus ütles, et ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst". Samas on nii sõnal ,,õigus", kui ka sõnal ,,õiglus" eksisteerivad mitmeid erinevaid tähendusi ning juristide ja tavakodanike arusaamad nendest mõistest ei pruugi kattuda. Oma essees ma üritan käsitleda õiguse ja õigluse suhet juriidilises aspektis, ehk enne peab nende...
(“Riigist”) peatükid 17–31, kolmanda osa (“Kristlikust riigist”) peatükid 32–43, neljanda osa (“Pimeduse kuningriigist”) peatükid 44–47. Mahult kõige suurem on kolmas osa. Tlk. ilmnevad kõndimise, rääkimise, löömise või mõne muu nähtava teo kujul, nimetatakse harilikult PÜÜDLUSTEKS [endeavour]. Isu. Iha. Nälg. Janu. Vastumeelsus. Kui see püüdlus on suunatud tema põhjustajale, siis nimetatakse seda ISUKS [appetite] või IHAKS [desire], viimane on üldnimi, ning esimese tähendust on tihti kitsamalt mõistetud kui iha toidu järele, nimelt kui nälga ja janu. Kui püüdlus on suunatud millestki eemale, siis nimetatakse seda VASTUMEELSUSEKS [aversion]. /…/ Armastus. Viha. Seda, mida inimesed ihaldavad, nad öeldakse ka ARMASTAVAT ja mida nad VIHKAVAT, selle suhtes nad tunnevad vastumeelsust. Nii et iha on sama mis armastus, ainult et ihaga me tähistame
sama enda seest. Sest sellist liiki õpetus ei tunnista ühtki teist tõestust. 6.: Püüdlus. Neid väikeseid liikumise algeid inimese kehas, enne kui nad ilmnevad kõndimise, rääkimise, löömise või mõne muu nähtava teo kujul, nimetatakse harilikult PÜÜDLUSTEKS [endeavour]. Isu. Iha. Nälg. Janu. Vastumeelsus. Kui see püüdlus on suunatud tema põhjustajale, siis nimetatakse seda ISUKS [appetite] või IHAKS [desire], viimane on üldnimi, ning esimese tähendust on tihti kitsamalt mõistetud kui iha toidu järele, nimelt kui nälga ja janu. Kui püüdlus on suunatud millestki eemale, siis nimetatakse seda VASTUMEELSUSEKS [aversion]. Armastus. Viha. Seda, mida inimesed ihaldavad, nad öeldakse ka ARMASTAVAT ja mida nad VIHKAVAT, selle suhtes nad tunnevad vastumeelsust. Nii et iha on sama mis armastus, ainult et ihaga me tähistame alati objekti puudumist,
annaabi.ee 
