labidaga külvilappide ettevalmistamine või siis masin külv, seda viimast kasutatakse rohkem männiseemne külvamisel. Kuuske pigem istutatakse ja seega on maapinna ettevalmistamine teistmoodi, pinna ettevalmistamine tehakse harilikult suvel või sügisel, praegusel ajal toimub see enamasti mehhaniseeritult spetsiaalselt selle tööjaoks konstrueeritud masinaga mis kobestab pinnast, lõhub puidu jäänuseid ja puhastab pinnase paremaks istutuseks. Istutus ise peaks toimima mai keskel, mai teisel poolel, tehakse nii kiilistutust, mis toimub järgmisel: kiilukujuline labidas lüüakse maasse umbes 25 cm sügavusele ja kiiluvart endapoole tõmmates valmistatakse 10-15 cm pealtlaiusega lõhe, paljasjuurne taim pannakse istutuslõhesse sügavale, seejärel tõstetakse juuri sirgeks raputades ülespoole nii, et seemiku juurekael jääks 1 cm sügavusele, istutuskiil vajutatakse teistkorda maasse vähemalt
Ida- Aasia kõige väärtuslikumad taimed on vanad pähklipuud, korgipuud ja mitmesugused vahtraliigid. Põhja-Ameerika osakonnas püüab pilku ameerika pärn (Tilia americana), millel lehelabal pikkust kuni 20 cm. Tähelepanu väärivad kanada juudapuu (Cercis canadensis), kolmeastlaline glediitsia (Gleditsia triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid. Pargi arengusuund on ühendada puud ja rohttaimed ühtseks geograafiliseks istutuseks. Viimastel aastatel on taimegeograafiliselt rajatud parki palju täiendatud ja ümber kujundatud. Ida-Aasia osakonda on laiendatud Euroopa osa arvelt ja mis peamine, ka pargialust rohurinnet püüdnud vastava piirkonna taimedega haljastada. Kõige uuem on 2014. aastal kujundatud ja istutatud Ida-Aasia nõlv tiigi küljel. 2.4 Alpinaarium Alpinaarium ehk mägitaimede osakond asub aia keskel endise linnamüüri Jüri bastioni kaitsevalli nõlvadel ja orus
12 kraadi kõrgem kui mandri kagu- ja idaosas). Ploomipuu pole mullastiku suhtes nõudlik ja võib soodsates kliimatingimustes kasvada erinevatel mullatüüpidel. Kasvukoht peaks olema tuulte eest varjatud niiskema mullaga ala (Mägi, Niiberg 1999). 2.5.2. Hooldus Võimalusel kaevatakse istutusaugud valmis juba sügisel, istutusmullale on soovitatav lisaks kompostimullale lisada superfosfaadist, kaaliumkloriidist ja puutuhast või lubjast koosnevat väetisesegu. Parim aeg istutuseks on kevad. Mullaharimisel on olulisim kobestamine tagamaks toitainete kättesaadavuse. Kevadel mulla tahenemisel kobestatakse võraalust pinnast piikobesti või kõplaga 8-10 cm sügavuselt, sõltuvalt paakumisest võib seda kevad-suvel teha 3-4 korda. Mida vanem on puu, seda kaugemale ulatub juurestik ja seda suuremat pinda tuleb harida. Septembri lõpul või oktoobri alguses on soovitava võraalune riba harida nii sügavalt kui võimalik, väikseim vigastusoht on aiahargiga harimisel.
· Asetada taimekastid metsas varjulisse kohta; · Taimekastide välimised servad katta niiskuse säilitamiseks mullaga; · Kasta taimi; · Enne istutamist lõigata noaga ära taime kasvumättast väljaulatuvad juured; · Jälgida taime kasvumätta niiskust, mätast pigistades peab sealt eralduma vett, kui ei eraldu, on vaja taimi kasta; · Istutada taimed kiiresti, võttes istutuskohale kaasa korraga vaid paaritunniseks tööks vajaliku hulga taimi; Vali taimedele istutuseks sobiv kasvukoht · Taimed istutatakse alati rohttaimedest puhastatud lapi keskele, et vähendada rohttaimede konkurentsi; · Kuivades kasvukohtades istutatakse taimed vao põhja, niisketes vao harjale; · Kändude ja kivide lähedale istutatud taim saab osa öösel eralduvast soojuskiirgusest ja kannatab seeläbi vähem külma tõttu; Istutusviisid Käsitsi taimede istutamisel kasutatakse enamasti järgnevaid istutusviise: a) kiilistutus;
annaabi.ee 
