Tere - bog Head aega - zbogom Jah/ei - da/ne Palun - molim Tänan - hvala Pole tänu väärt - nema na cemu Vabandage - oprostite Minu nimi on - zovem se Kus asub? - Gdje je Rand - plazha Vanalinn - stari grad Kas räägite inglise keelt? - Govorite li engleski? Ei saa aru - ja ne razumijem Kellaaeg Horvaatias on kell 1h Eesti ajast taga Valuuta Horvaatias on rahaühikuks kuna (HRK) Vaatamisväärt kohad Istra majakas Looduslik ja põnev Beredine koobas (pildil) Bale kivilinn, mis on justkui Istra hoolikalt peidetud pärl Vrasari kalurilinn Vajalikud esemed Horvaatiasse peaks kaasa võtma kindlasti: päikeseprillid, päikesekreemi, kindlasti peab pead katma rätik või õhuline müts, kotis peaks olema ka pudel vett Toit Rannikualadel valitseb menüüd mereline toit kõik, mis Vahemerest värskelt püütud
Suured hagijad Serbia hagijas - 44-54 cm Gascogne'i suur hagijas - 62-72 cm Istra lühikarvaline hagijas - 44-58 cm Gascogne'i suur sinine hagijas - 62-72 cm Istra karmikarvaline hagijas - 50-52 cm Poitevin - 60-72 cm Posavia hagijas - 46-59 cm Billy - 58-70 cm Bosnia karmikarvaline hagijas barak - 46-56 Verekoer isastel - 63-69 cm cm emastel - 58-64 cm Itaalia hagijas, karmikarvaline - 52-60 cm Inglise rebasehagijas - 53-63 cm Dunker - 50-53 cm Prantsuse kolmevärviline hagijas - 60-72 cm Hispaania hagijas - 51-56 cm
istandused. Dinaari mäestik Zagreb Elekter ja nafta Energia kogutoodangust annavad 2/3 hüd- roelektrijaamad. 15% elekrienegiast ostetakse. Nafta annab 1/3 kogutoodangust. Naftajuhe kulgeb Omisalji naftsadamast naaberriikidesse. Naftajuhe pikkus on 583km. Kaevadamine Kaevadatava kivisöe ja rauamaagi hulk ei rahulda ka siseturu vajadusi. Tähtsaim maavara on boksiit ja seda kaevandatatakse Dinaari mäestikus ja Istra ps. Maagaas Moslavacka mora gaasimaardlast saatakse 1,7-1,8mln. M3 maagaasi aastas , mis rahuldab 60% siseturu majandusest. Sealt suunduvad gaasijuhtmed Zagrebisse ja Sisakisse. Metsandus Dinaari mäestikus raiutakse aastas u. 3,0- 3,5 mln. m3 metsa, et toota tseluloosi, mööblit ja paberit. Taimekasvandus Taimekasvanduse olulisemad saadused on nisu, mais, kartul, oder, riis, tater, hirss ja soja.
tegelikult pidas Stalin teda alati liiga iseseisvaks. Tito ja Stalin Kuna Jugoslaavia sai vastastest jagu ilma otsese punaarmee abita, tundsid inimesed, et neil on rohkem õigusi kui teistel idabloki riikidel. Sellepärast oli Jugoslaavial ja Nõukogude Liidul mõned vastuolud ning kuigi Tito ja Stalin olid liitlased, oli Nõukogude Liit seadnud valitsuses üles spioonide võrgustiku. Paar aastat pärast teist maailmasõda leidis Tito Istra territooriumi, mis oli vallutatud Itaalia poolt kahekümnendatel. Ta tahtis selle ala enda valdusesse saada, kuid lääneriigid olid sellele 5 vastu. Selle ala pärast oli mitmeid relvastatud kokkupõrkeid lääne ja Jugoslaavia vahel. Aastatel 1945-1948 lasti alla mitmeid USA lennukeid, mis Stalinile ei meeldinud. Nõukogude Liit polnud veel valmis uueks sõjaks. Varsti hakkasid Stalin ja Josep kirja teel vaidlema
töökollektiivid demonstreerisid patriootlikkust. Edasi järgnesid sündmused Kubija lauluväljakul, kus kell 17.30 kõlasid fanfaarihelinad. Peotule süütamine kuulutas nii juubelipidustuse kui ka äsja valminud lauluväljaku avatuks. Ligi kolmetunnilisel kontserdil esinesid laste-, nais-, mees- ja segakoorid, tantsurühmad, puhkpilliorkestrid ja sõjaveteranide ansamblid (Foto 10). Erilist tähelepanu tõmbasid ka laulu- ja tantsuansambel ,,Istra" Moskva oblastist ning Aluksne rahvatantsijad. Sõna sai juubelipidustuste organiseerimiskomisjoni esimees Elmar Tiit. Meeleolukal õhtul oli oodata veel ka ilutulestikku. Foto 10. 11. augusti juubelipidu Kubija lauluväljakul. Laval esinevad tantsuhoos segarühmad. Autor Kalev Annom, 1984. Foto on skäneeritud ajalehest Töörahva Elu (14. august 1984. a.) 12. augustil jätkusid suured pidustused Kubija lauluväljakul. Esinesid segakoorid Arvo Sika ja Sale Vare juhatamisel
Viha kasvas ka Itaalia häbi pärast seoses okupeerimisega sakslaste ja siis liitlaste poolt. Sõja lõpul võitlevad omavahel võimu pärast vabastuskomiteed (vastupanugrupid) ning lõhenenud parteid. Vägivallateod ja fašistidevastased nn puhastusseadused, mis tunnistavad kõlbmatuks terved elanikkonnagrupid. Tagasipöördujad ja interneeritud suurendavad üldist viletsust ja kodusõja ohtu. Itaalia kaotab reparatsioonide tõttu Istra, kolooniad ning laevastiku. 18.06.1946 kuulutatakse välja vabariik. (Eelnevalt oli Itaalia olnud kuningriik). Järgnevatel perioodidel vahetuvad tihti valitsused ning pol olukord on väga segane ning kirju. 60ndateks oli Põhja-Itaalia tööstuslik areng suurendanud Lõuna-Itaalia maj mahajäämust. Õhus oli ka vasak- ning paremäärmusluse aktiviseerumise oht. Nn Itaalia majandusime 1950-63. Põllumajanduslikust vesest riigist rikkaks tööstusriigiks. USA
annaabi.ee 
