nõgususse. Astmelised pingid asetsevad poolringikujuliselt ja tõusevad mööda tõusvat mäekülge. Poolringi keskel asetseb plaatidega kaetud liivatatud ring kus meesnäitlejad esitavad peamiselt religioosse sisuga etendusi. Erinevalt Kreekast püstitati Roomas etendusteks katuseta (algselt puidust ajutised, hiljem kivist) ringikujuline amfiteater siledale maapinnale. Plaaditud, liivatud areen asus keset teatrit ümbritsetuna ülespoole astmetena tõusvatest istmeridadest. Selline paigutus lubas kiiret pääsu kõikidele istmeridadele. Teater sisaldas veel erinevaid ruume vastavalt otstarbele (näitlejate ruumid, töötajate ruumid, loomade puurid, jne). Peale etenduste võis seal näha ka gladiaatorite mänge ja loomade võistlusi. Rooma esimene kivist amfiteatri välismüür on neljakorruseline (Colosseum) ning kaunistatud erinevate klassikaliste sambastiilidega. Selline stiilide segamine on Roomale väga omane vastupidiselt kreekale.
Kuid õiglast hinnangut neile ei antud, sest seda takistas jäik lähtumine Cicero vaimsest pärandist. Tacituse tähtsuse tunnustamiseni jõuti alles pärast seda, kui Belgia humanist Justus Lipsius (1547 1606) oli 1574 välja andnud väljaande Tacituse kohta. 19.Amfiteatri ja atellaani mõiste. Rooma eleegia põhiteema. - Amfiteater, Vana-Kreekas ja -Roomas avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mis koosnes areenist ja seda ümbritsevaist, trepistikuna tõusvaist istmeridadest (nt Colosseum). Nüüdisajal on amfiteatrilaadne ridade paigutus tsirkuses, õppehoonetes, kontserdisaalides (nt Tallinna Linnahallis). -Atellaan on paroodilis-satiirilise sisuga jämekoomiline näidend. - Eleegiat viljeldi ka Roomas, seal oli iseloomulikem motiiv armuelamus. 20.Rooma õigus. Sisu ja olulisus tänapäeval. - Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga
veejuhtmega. ambulácrum (ld.) puudega piiratud jalutustee või lehtlakäik ambulatio (ld.) jalutustee amfiteater Vana-Kreeka teatris poolringina küngaste nõlvakuil asetsenud istmeread vaatajaile; Vana-Roomas ülalt katmata ümmargune või elliptiline ehitis gladiaatorite ja loomade võistluste korraldamiseks, koosnes areenist ja seda ümbritsevaist trepistikuna tõusvaist istmeridadest vaatajaile. ampiirstiil hilisklassitsistlik stiil Lääne-Euroopa arhitektuuris ja kunstis 19. saj I veerandil, tekkis Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal. Ampiirstiili iseloomustavad ranged suuremõõtmelised vormid ja Vana-Egiptuse ning Vana-Rooma kaunistusmotiivide (nt tiivuliste sfinkside jms) kasutamine. aps võlvitud poolringikujuline või hulknurkne, harilikult kabeli lõpposa. arabeskornamentika stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament,
Viimane arenes välja koorilaulude ettekandmiseks määratud ümmargusest platsist ja koosnes kolmest osast: orkestra, pealtvaatajate istmeread ja lavaehitised. Ümmarguse või poolümmarguse kujuga orkestra asus teatri keskel, seda ümbritses 2/3 ulatuses theatron, vaatajate kohad, mille kaarekujuliselt paigutatud seljatugedeta istmeread paiknesid stmeti mäeküljel. Theatron oli kahe ringkäiguga jaotatud kolmeks kaarjaks osaks ja püstkäikudega paljudeks sektoriteks. Orkestra taga, istmeridadest vabal kohal asetses skenee lavaehitis kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum. Skenee kaarjate külgtiibade vahel oli näitlejate esinemiskoht, orkestral aga paiknes koor, mis näitlejate sõnu kordas. Linnarahva peamiseks kogunemiskohaks oli turuplats e. agoraa, mille ümber paiknesid mitmesugused ühiskondlikud hooned ja templid. Suur osa oli spordirajatistel: staadionil, palestral, gümnaasiumil, hipodroomil. Kreeka arhitektuuri tähtsaimaks ehitiseks on tempel
annaabi.ee 
