vegetatsiooniperioodil ja nendega nakkus toimub vigastatud tüvede ja juurte ning värskete kändude lõikepindade kaudu.Juurepessu vältimiseks oleks kasulik hoida puistutes ühtlast tihedat liitust võrastiku all, kus on jahe.Juurepessu arengut pidurdab ka ülepõletatud metsamaal tekkinud tuha vihma- või lumeveeleotis.Ka lehtpuude varies vähendab eoste idanemist. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. Tamme peaks istutama 2 a. seemikute või istikutena vahekaugustega 3x3 m ja kahjustajate vastu kasutama kuuseoksi või plastkaitsmeid tüve umber.7-10 aastat hiljem võib tamme loodusliku laasumise parandamiseks istutada reavahedesse kuuske sama seaduga nagu tammegi.Kuuske peab hiljem istutama sellepärast, et muidu kuusk kiiremakasvulisena jõuab tammele kõrguses järele ja hakkab tema võra varjama.Tamme võra pikkus peaks moodustama 50 % puu kõrgusest. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? Mänd ja kask 18
Sobib marineerimiseks ja värskelt tarbimiseks. päeva Kasvuks umbrohuvaba tuulte eest kaitstud koht. Piprakurgi tüüpi kurgid. viljad on väikesed, maitsvad. Sobivad hästi Kurk 'Cornischon de 3. Paris` soolamiseks ja konserveerimiseks. Valmivad 40-45 päeva peale Keskvarajane 8cm istikutena välja istutamist. Minikurk, mehhiko juurvili. Saagikas sort. Sobivad salatitesse, Kurk 'Mehhiko 4. minikurk` konserveerimiseks ja wokk-toitudesse. Vajab toestamist, 3cm kasvuhoones kasvatamiseks. Keskvarajane,
põhja puistatakse veidi liiva. Sellesse painutatakse roosi võrse. Punga taha noaga väike sisselõige, kus hakkavad arenema juured. Võrse kinnitatakse tugevate traatkonksudega ja kaetakse mullaga. Parim aeg selleks on kevad. Jagamine • Seda on võimalik teha omajuursete põõsaste juures • Tekkinud juurevõsundi väljakaevamisel saame uue roositaime • Rikkalikult juurevõsundeid annavad kurdlehine ja valge roos Istikud, istutamine • Istikutena on võimalik valida: paljasjuurne, kiletopsi või potiroos • Aprilli lõpus istutatuna puhkeseisundis olev paljasjuurne istik areneb jõudsamalt kui kiletopsis talipooke roos • 2-3 aastane potiroos kohaneb eelmistega võrreldes halvemini uues istutusalas • Varakevadel lehistunud istikute ostmisel arvestada külma ja päikese kahjustustega Istutamine • Toimub eelnevalt ettevalmistatud kasvukohale kas pilves ilmaga või õhtusel ajal
viia läbi terve taime madala lõikuse teel. lisandiks. Mõõduka kliimaga kohtades kasvatatakse sellerit istikutest. Kui tahetakse varast saaki siis kasvatatkse katmikalal, hilisema saagi saamiseks avamaal. Parema tulemuse annab ettekasvatus pottides. Algul külvatakse kasti, 4 nädala pärast, peale pärislehtede ilmumist, pikeeritakse 5 cm läbimõõduga pottidesse. Võib külvata ka katmikalale ja hilisemal harvendamisel kasutatakse ka neid taimi istikutena. Kuna selleri seemned idanevad väga kaua, idandatakse seemned ette. Nad pannakse niiske liiva sisse +20 oC juures hoitakse 4 5 päeva, kuni tekib 2 mm idu. Siis istutatakse pottidesse.Valguse käes idanevad seemned kiiresti, põhinõue niiskus. Madala kalorsusega ja Pimedus, eriti +20 oC juures takistab idanemist. suure vitamiinisisaldusega Miinimum +12 oC. Enne välja istutamist taimi juursellerit kasutatakse
asub Toskaanas (Kesk-Itaalias). Perekonnas on umbes 250 liiki, mis looduslikult kasvavad Aasia, Põhja-Aafrika ja Euroopa mõõduka kliimaga aladel. Enamik liike kasvab Vahemere maade rannikualadel ja Edela- ning Kesk-Aasias. Paljud liigid kasvavad toitainevaestes kuivades kohtades, üksikud (siberi ja kollane naistenõges) ka veidi niiskemates varjukamates paikades. Kasvatamine seda püstikut on saada nii seemnete kui noorte istikutena. Ta elab enamasti vaid 3-4 aastat, kuid see pole traagiline kui taim end oma kasvukohal hästi tunneb, paljuneb isekülvi teel. Kevadel või sügisel saab naistenõgest paljundada ka jagamisega või pistikutest. Paljundamine - Paljundatakse seemnetega või vanade puhmaste jagamise teel või pistikutest. Külvatakse kevadel peenrale, millele järgneb pikk idanevusperiood. Naistenõges külvab end järgnevatel aastatel kasvukohta ise, võib ka metsistuda