asemel b täht (kõba kibi), harva hi muutumine he-ks (kuhe, vaheb), de-mitmus (õladel, linnudele) 3) Keskmurre (Põhja-Eesti, Viljandi- ja Tartumaa põhjaosa). S tähe asemele KS (vareksed katuksel), si-lõpuline või a-tunnuseline mitmuse osastav (eitesi, padasi, konta), nd-tunnusega kesksõna, nt sand, istund, viind. 4) Idamurre (Virumaa, Peipsi ääres) sageli o asemel õ, d esinemine nõrgaastmelistes vormides (madud,kadub), st asemel ss (issub, muss). Lõuna-Eesti murderühm ks asemel ss (massa, katessa, suuress), tk asemel kk (sõkku(sõtkuda)). Vokaalharmoonia, üldine i-mitmus ja i-lihtminevik. 22 Epiteet kunstiline täiendsõna Personifikatsioon isikustamine Metafoor peidetud võrdlus?
ühisjooni vadja keelega. Ühisjooned rannamurdega · Vältevaheldus puudub (geminaatklusiilide vaheldamatus) · Palatalisatsioon puudub (varem olnud olemas Jõhvi lõunaosas ja Iisakus) · Lõpukadu, kuigi lõpuvokaal osaliselt säilinud teatud sõnades ja vormides: inta 'hind' Alutaguse murde erijooned · Rohkesti õ-häälikut: õli 'oli' · Nasaali ees e: eng 'hing' · St > ss: mussad 'mustad', issub 'istub', pessässe 'pekstakse' · Ks > ss: jänessed 'jänesed' · Pikk uu, üü, Vu, Vü-diftongide nõrgas astmes > Vv või vv: kauva või kavva 'kaua' · -ih-, -üh- > v : · Järgsilbis o: elo 'elu' · Kaasrõhulise silbi järel diftongid: sugulaisi 'sugulasi' · -er- esisilbis: perima 'pärima' · h-lised nud-kesksõnad: tehnud või tehnd v tehend · lööma, sööma lihtminevikus ei- : lein 'lõin', sein 'sõin' morfoloogia
(1)Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): - süömme, tulette - tulid ‘tulivat’ (2) Keskrühm (HljI, VNg): - süömmä, tuletta - tuliva, süönü (3) Idarühm e Vaivara: - süömmö, tuletto - tullet ‘tulevat’, tullit ‘tulivat’ - opeDan ‘õpetan’ (2) kirde- e Alutaguse murre: - rohkesti õ-häälikut: õli ‘oli’, õtsib ‘otsib’ - tugeva astme geminaadi üldistus: seppäd - kontraktaverbides pole astmevaheldust: karGaDa - st > ss: mussad ‘mustad’, issub ‘istub’ - Vu-, Vü-diftongide nõrgas astmes > Vv : jõvvan ‘jõuan’ Kirde- e Alutaguse murre Lüganuse – kõige vanapärasem ja omanäolisem; Jõhvi – lõunas tugevad keskmurde mõjud; Iisaku – põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega. Siirdemurre: o ühisjooned rannamurdega, o ühisjooned idamurdega (Kod), o ühisjooned vadja keelega. Ühisjooned rannamurdega
annaabi.ee 
