lapseks ja taeva vara pärijaks oled vastu võtnud. Me palume Sind, hoia see laps selles ristimise armus ja juhi oma Vaimu läbi tema kasvamist ja teekäimist ajaliku elu raskustes ja kiusatustes, nõnda et ta kindlas usus ja rõõmsas lootuses elaks Sinu nime auks, (vanematele õnneks ja ligimestele rõõmuks) ning viimaks tõotatud päranduse taevas ühes kõigi pühadega päriks Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen. 13. Teid, Issandas armastatud vaderid, palun ja manitsen mina, et te ustava eestpalve ja südamliku osavõtuga selle lapse eest hoolitsete ja iseäranis, kui tema vanemad tema väetimas põlves peaks ära kutsutama, -- mille eest Jumal meid armulikult hoidku! -- teie siis õpetuse ja hea eeskujuga kaasa aitate, et tema usus ja Issanda manitsemises kasvaks ja varakult õpiks pidama kõike, mis Issand on käskinud, et ta elava oksana Tema küljes, kes õige viinapuu on, palju vilja kannaks igaveseks eluks. 14
ole lootust. Luba meil Issanda taastuleku päeval koos kõigiga, kes usus on lahkunud, üles ärgata igaveseks eluks. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Piiblilugemised ja psalmid Jesaja 35:3-10 Psalm 34:1-9 2. Peetruse 3:8-14 Johannese 5:24-29 Halleluujasalm Halleluuja. Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Need on need, kes järgivad Talle, kuhu Ta iganes läheb. Halleluuja. (Ilm 14:13,4)
meeleheaks oli teinud. Kui siis uksehoidja heleda häälega hüüdis: «Härrad Austria hertsogi saadikud,» pöördus ta ukse poole ülima viisakusega, mida ta nii põhjalikult kätte oli õppinud. Ei tarvitse lisada, et kogu saal samuti silmad ukse poole lõi. Sisse astusid paarikaupa kõik nelikümmend kaheksa Austria Maximiliani suursaadikut, kelle tõsidus risti vastu käis Charles de Bourboni vaimulike uljale rongile. Nende ees 1 8 sammusid auväärt paater issandas * Jehan, Saint-Bertini abt, Kuldvillaku Ordu kantsler * ja Jacques de Goy, sieur Dauby, Genti ülemfoogt. Rahvas jäi vait. Tagasihoitud naeruga kuulati kõiki neid kentsakaid nimesid ja kodaniku-aukraade, mida iga sisseastuja uksehoidjale rahulikult poetas, kes omakorda need nimed ja aukraadid rahvale kuuldavaks tegi, aga kõiki neid segamini ajades ja moonutades. Seal oli meister Lovs Roelof, Louvaini linnapea; härra Clays d'Etu-elde
ta ise, kirikuõpetaja mantel seljas, lõpuksed lõua all, sametist müts pääs, karand kips-kops pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad politsei kiriku ukse ette vahti pidama, et vana Maurus ei pääseks ühes kogudusega sisse ei öösel ega päeval
annaabi.ee 
