T Isokoorset protsessi kirjeldab seos p/T = const ehk analoogselt eelmise juhuga p1 p = 2 . Sellise protsessi esmakirjeldaja auks nimetatakse seost ka Charles'i T1 T2 seaduseks (avastatud 1787.a.). p V1 V2 V2 > V1 T 6 Isotermset protsessi kirjeldab seos pV = const ehk p1V1 = p2V2 . Sellise protsessi esmakirjeldajate auks nimetatakse seda seost ka Boyle'i ja Mariotte'i seaduseks. R. Boyle avastas seaduse 1661.a. ja temast sõltumatult E. Mariotte 1676.a. p T1 T1 > T2 T2 V 4.3. Aine ehitus Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus
15. Carnot’ ringprotsess. Carnot’ ringprotsessil on kõrgeim termiline kasutegur kõigist võimalikest ringprotsessidest, mis kulgevad soojusallika ja jahuti ühes ja samas etteantud temperatuurivahemikus. Carnot’i protsessi saab läbi viia ideaalses mootoris kus silinder on täidetud ideaalse gaasiga, silindri seinad on mitte soojust juhtivad ja puudub hõõrdumine. Silindri pea ühendatakse vaheldumisi soojusallikaga ja jahutajaga. Tagastatava Carnot’ ringprotsessi moodustavad kaks isotermset ja kaks isoentroopset protsessi. 1-2protsess on isotermne paisumine (juhitakse juurde soojushulk väliselt soojusallikat) 2 -3 toimub edasine paisumine q – toimel (e isoentroopne protsess). 3 – 4 toimub komprimeerimine, juhitakse q2 T ära soojushulk q2. 4 -1 isoentroopne komprimeerimine. Termiline kasutegur t 1 1 2 ,
Termodünaamiliste protsesside uurimise eesmärgiks on kindlaks määrata termiliste parameetrite vaheline seos, siseenergia muutus, protsessis sooritatav mehaaniline ja tehniline töö ning protsessist osavõttev soojushulk. Seejuures ei paku praktilist huvi mitte ainult termodünaamiliste protsesside vaatlemine kõige üldisemal kujul, vaid üksikud erandjuhud, mis omavad suurt tähtsust soojuslike protsesside analüüsil. Käesolevas peatükis käsitleme isohoorset, isobaarset, isotermset, adiabaatset ja polütroopset termodünaamilist protsessi. Neid protsesse nimetatakse termodünaamilisteks põhiprotsessideks. Keerukamate termodünaamiliste protsesside (näiteks ringprotsesside) teoreetilisel analüüsil jaotatakse nad üksikuteks põhiprotsessideks, mis võimaldab neid ülevaatlikumalt käsitleda. Allpool vaadeldavate protsesside uurimisel oletame, et nad toimuvad ideaalsete gaasidega tagastatavalt. Küsimuse lihtsustamiseks eeldame, et gaasi erisoojus termodünaamilise
Joonisel (vt Joonis 5 .36) kujutatud aurujõuseadme ringprotsess esitati Soti inseneri ja füüsiku, ühe esimese aurujõuseadmete teooria rajaja William John Macquorn Rankine'i (5.07.1820 24.12.1872) poolt ning on tuntud kui Rankine'i ringprotsess. Tagastatavas e ideaalses Rankine`i ringprotsessi Ts diagrammil (vt Joonis 5 .37) kujutab joon 1 2 isoentroopset paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2, 2 3 kujutab auru täielikku isobaar-isotermset kondenseerumist kondensaatoris, 3 3` vee tagastatavat adiabaatset komprimeerimist toitepumbas rõhult p2 rõhuni p1, 3` 4 vee isobaarset kuumutamist aurugeneraatoris, 4 4` vee isobaar-isotermset aurustumist aurugeneraatoris ja 4` 1 veeauru isobaarset ülekuumendamist ülekuumendis. Madalate rõhkude korral (kuni 3 MPa) kattuvad isobaarjooned vee piirkonnas praktiliselt alumise piirkõveraga, mis lubab lihtsustatult käsitleda vee kuumutamist nagu toimuks see mööda
T1 T2 Sellise protsessi esmakirjeldaja auks nimetatakse seost ka Charles'i seaduseks (avastatud 1787.a.). p V1 V2 V2 > V1 T Kui tõsta temperatuuri, siis suureneb molekulide kiirus ja hakkab toimuma rohkem põrkeid. See viibki rõhu suurenemisele. Isotermset protsessi kirjeldab seos pV = const ehk p1V1 = p2V2 . Sellise protsessi esmakirjeldajate auks nimetatakse seda seost ka Boyle'i ja Mariotte'i seaduseks. R. Boyle avastas seaduse 1661.a. ja temast sõltumatult E. Mariotte 1676.a. p T1 T1 > T2 T2 Jääval temperatuuril on moleklulide keskmine kiirus muutumatu. Kui ruumala vähendada
annaabi.ee 
