protsessis esineva entalpia muutusega nii tagastatavas kui ka tagastamatus protsessis. 65. Isotermiline protsess, milline on isotermilises protsessis sooritava mehaanilise ja tehnilise töö suhe. Isotermiliseks nimetatakse sellist termodünaamilist protsessi, mis toimub püsival temperatuuril (T=konst. ja dT=0). dq=dlt=-vpdp protsessis sooritatav mehaaniline töö on protsessis sooritatava tehnilise tööga isotermilisse 66. Adiabaadi ehk Possoni võrrand. pvk=konst 67. Isotermi ja adiabaadi kujutamine p-v diagrammil paisumisprotsessis 68. Mitu korda on adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö mehaanilisest tööst suurem. Mehaaniline töö l=R/(k-1) (T1-T2) =...... Tehniline töö: lt=k l Adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö on mehaanilisest tööst k korda suurem 69. Milliseid protsesse loeme polütroopseteks.
protsessis esineva entalpia muutusega nii tagastatavas kui ka tagastamatus protsessis. 66. Isotermiline protsess, milline on isotermilises protsessis sooritava mehaanilise ja tehnilise töö suhe. Isotermiliseks nimetatakse sellist termodünaamilist protsessi, mis toimub püsival temperatuuril (T=konst. ja dT=0). dq=dlt=-vpdp protsessis sooritatav mehaaniline töö on protsessis sooritatava tehnilise tööga isotermilisse 67. Adiabaadi ehk Possoni võrrand pvk=konst 68. Isotermi ja adiabaadi kujutamine p-v diagrammil paisumisprotsessis 69. Mitu korda on adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö mehaanilisest tööst suurem. Mehaaniline töö l=R/(k-1) (T1-T2) =...... Tehniline töö: lt=k l Adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö on mehaanilisest tööst k korda suurem 70. Milliseid protsesse loeme polütroopseteks.
Nende all mõistetakse p1v1=p2v2 => p1/p2=v2/v1— füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha Boyle-Mariotte´i seadus. Siin oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mehaaniline ja tehniline töö on mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või omavahel võrdsed. Seega osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. muundub isotermilisse protsessi Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on antav soojus täielikult tööks. Ts- parameetrid, mis on proport-sionaalsed süsteemis olevate diagrammil väljendub isotermiline protsess horisontaalse kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, energia, joonena. entroopia, entalpia. Parameetreid, mille kaudu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nim. 5. Adiabaatne protsess on
mõistetakse kõigi teatud ruumi osas paiknevate püsival temperatuuril. (T=const, T=0). p1v1=p2v2 => meelevaldsete füüsikalis-keemiliste omadustega kehade p1/p2=v2/v1--Boyle-Mariotte´i seadus. Siin kompleksi. Termodünaamiline süsteem on mehaaniline ja tehniline töö on omavahel võrdsed. Seega väliskeskkonnast kindlate geomeetriliste pindadega muundub isotermilisse protsessi antav soojus täielikult eraldatud kehade kogu. Termodünaamilise süsteemi ja tööks. Ts-diagrammil väljendub isotermiline protsess väliskeskkonna vaheline vastasmõju võib olla kas horisontaalse joonena. Kujutan Carnot' ringprotsessi Ts-diagrammil. Td keha
Seega on isobaarilises td protsessis keha poolt juurdesaadav või äraantav soojushulk võrdne protsessis esineva entalpia muutusega. Joonis: p T v s 3) Isotermiline protsess on selline td pr, mis toimub püsival temperatuuril. (T=const, T=0). p1v1=p2v2 => p1/p2=v2/v1— Boyle-Mariotte´i seadus. Siin mehaaniline ja tehniline töö on omavahel võrdsed. Seega muundub isotermilisse protsessi antav soojus täielikult tööks. Kunaideaalse gaasi siseenergia ja entalpia sõltuvad ainut temp-ist, siis on isoterm. protsessis Δu=Δi=T(s2-s1). Ts-diagrammil väljendub isotermiline protsess horisontaalse joonena. Joonis: p T 5. Adiabaatne protsess on selline td prot. mis toimub soojuslikult isoleeritud tingimustes. (dq=0, q=0). Adiabaatilises td-
Isobaarne protsess On protsess, mis püsival rõhul. Siin termodünaamilises süsteemis tehnilist tööd ei tehta ning termodünaamilise keha üleminekuks olekust 1 olekusse 2. Seega on isobaarilises termodünaamilses protsessis keha poolt juurdesaadav või äraantav soojushulk võrdne protsessis esineva entalpia muutusega. Isotermiline protsess On selline termodünaamiline protsess, mis toimub püsival temperatuuril. Siin mehaaniline ja tehniline töö on omavahel võrdsed. Seega muundub isotermilisse protsessi antav soojus täielikult tööks. Ts-diagrammil väljendub isotermiline protsess horisontaalse joonena. Adiapaatne protsess On selline termodünaamiline protsess, mis toimub soojuslikult isoleeritud tingimustes. 1) 2) Tagastatav adiabaatne 1) 2) 3) Mehhaanilise töö adiabaatses protsessis gaasi siseenergia arvel. Poütroopne protsess Nimetatakse sellist protsessi, mille käigus erisoojus ei muutu. Polütroopse protsessi põhivõrrand on: 1) 2)
annaabi.ee 
