täpselt poolkera kujuline, sest see on tekkinud siiski meteoriidi põrkumisel maapinnaga. Mandrijää-alused järved on kaetud jäämassiiviga või mandrijääga. Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana. Mõnikord soojendavad sellised järvi geotermaaljõud. Vulkaanilised järved võivad tekkida vukaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse. Isostaatilisdeks järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. Tektoonilised järved on maakoores esinevate venituspingete tulemusel tekkinud ajanud ning riftiorud, mis veega täitudes on muutunud sügavateks järvedeks. Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades. Sellise tekkega on näiteks maailma sügavaid järv Baikal. Maakoore plokilised kõikuvliikumised võivad mõjutada ka platvormsete tasandikujärvede kujunemist
· Erosioonilised tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod. · Akumulatiivsed järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. · Karstinõod kujunevad karbonaatse aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel. · Vulkaanilised järved võivad tekkida vulkaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse. · Isostaatilised järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. · Meteoriitsed järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal. Taimed: Pilliroog: Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt, moodustades suuri kloone. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva. Valge vesiroos ja väike vesiroos: Kromosoomide arv somaatilistes rakkudes on valgel vesiroosil 2n = 84, väiksel vesiroosil 2n = 160).
Limneamere staadiumil on merevee soolsus langenud praeguse tasemeni, kuna Taani väinad on jätkuvalt kitsenenud ja madalamaks muutunud. Limneamere staadiumil langes veetase Botnia lahe põhjaosas umbkaudu 40 m, Põhja-Eestis umbes 10 m, kuid tõusis mõne meetri võrra Poola ja Saksamaa rannikul. Ranniku areng tänapäeval: Tänapäeva rannikute arengut Eestis mõjutavad mereveetaseme muutumine ja pärastjääaegse maakerke jätkumine. Pärastjääaegsete isostaatiliste liikumiste tulemusena kerkis maapind alates Antsülusjärve staadiumist Lõuna-Eestis umbkaudu 45 m ja kuni 75 m Eesti põhjarannikul. Randadel esineb sageli rannavalle ja luiteid, millest maapoolsemad ja vanemad on kujundatud nimetatud tektooniliste liikumiste poolt. Maapind tõuseb kiirusega 1,5 mm/aastas Pärnus ja 2, 4mm/aastas Tallinnas ja looderannikul. Globaalne ookeaniveetaseme tõus on 1,7 (±0,3) mm/aastas. Tõusud ja mõõnad on Eesti rannikul ebaolulised
annaabi.ee 
