siseenergia ning süsteem teeb välisjõudude ületamiseks tööd. Töö gaasi ruumala muutumisel V =V1 V2 A = F h V < 0 F= p S A = < 0 A = p S h Gaasi töö h S h = V V2 paisumisel on negatiivne selle V1 A = p V tulemusena siseenergia väheneb) Töö isoprotsessidel 1. Isohooriline protsess (V= const) . Q = U A A= pV ; V = 0 A=0 Q = U Kogu juurdeantav energia läheb siseenergia suurendamiseks. Töö isoprotsessidel 2. Isobaariline protsess (p= const) A = p V Q = U p V Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumisel tehtava töö ja siseenergia muudu vahel Töö isoprotsessidel 3. Isotermiline protsess(T=const). T = 0 U~T U =0 Q = U A Q = A
T = 273 + t 16. Mida nimetatakse soojusvahetuseks? Soojuse kandumist ühelt kehalt teisele 17. Mida nimetatakse universaalseks gaasikonstandiks? Avogadro arvu ja Boltzmanni konstandi korrutist 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Nimeta võrrandis olevate suuruste tähised ja ühikud? pV = m/M 20. Iseloomusta isoprotsesse Isotermiline – T=const. Isobaariline – p=const. Isohooriline – V=const. 21. Kuidas muutuvas erinevatel isoprotsessidel olekuparameetrid? Isotermiline p1 x V1 = p2 x V2 Kui suurendada ühte, peab ka teist suurendama sama palju Isobaariline V1 = V2 T1 = T2 Isohooriline p1 = p2 T1 = T2
Gaasi siseenergiamuut on võrdne gaasile antud soojushulgaga ja gaasi poolt sooritatud töö vahega. Gaasienergia kujutab endast summat, mille liidetavateks on 1) molekulide soojusliikumise geneetiline energia (kõik liikumised) ja 2) molekulide vastasmõju potensiaalne energia (üld juhul molekulide siseenergia. Gaasi siseenergiat saab muuta 1) töö kaudu, 2) soojusülekande teel ja 3) kiiruse kaudu. 8. Isoprotsessid gaasides, seosed olekuparameetrite vahel isoprotsessidel. On tasakaaluline protsess, mille käigus gaasi mass ja üks oleku parameetritest ei muutu. m m pV= M RT, kus M R on const. 1) Kui T(temperatuur) on muutumatu, siis nimetatakse seda isotermseks protsessiks (T=const., s.t. 1 rõhk on pöördvõrdeline ruumalaga: p~ V ). 2) Kui p(rõhk) on muutumatu, siis nim. isobaarseks protsessiks (p=const., s.t. ruumala ja t° on omavahelises sõltuvuses: V~T)
Q=U2 – U1+A. ja vastupidi, kusjuures max hälbe korral E=EP ja 2 1 2 Gaasi paisumise t öö isoprotsessidel tasakaaluasendis E=EK. f0 c Kui gaasi rõhk paisumiselV1 muutub, siis töö: x A12 pdV
I) Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu elementaarjoa kohta J) Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu kohta K) Bernoulli võrrand reaalvedeliku statsionaarse voolu kohta 8. Molekulaarkineetiline teooria ja termodünaamika I alus (printsiip) a. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand b. Molekulide keskmise kineetilise energia ja gaasi absoluutse temperatuuri vaheline seos c. Gaasi töö. Soojushulk ja siseenergia d. Soojus ja töö isoprotsessidel e. Adiabaatiline protsess f. Maxwelli kiiruste jaotus g. Molekulide efektiivne diameeter, keskmine vaba tee pikkus ja keskmine põrgete arv ajaühikus A) Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand Gaasi rõhk on võrdne molekulide keskmise kineetilise energiaga ja nende arvuga ruumalaühikus. Gaasi olekuvõrrand(rõhk, avaldatud molekulide poolt): gaasi osakese kiiruse ruudu keskväärtus B) Molekulide keskmise kineetilise energia ja gaasi absoluutse
dA = pS ds = p dV , kus p rõhk, S pindala, ds elementaarnihe, dV gaasi ruumala muutus. Kogu töö gaasi paisumisel ruumalalt V1 ruumalani V2 on: V2 A= p dV . V1 Positiivse töö tulemusena gaasi siseenergia väheneb, seega ka temperatuur väheneb. Ruumala seejuures suureneb. Negatiivse töö tulemusena siseenergia suureneb, temperatuur suureneb, aga ruumala väheneb. Töö isoprotsessidel Isoprotsessiks nimetatakse sellist oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks. Isokooriline protsess Ruumala jääb muutumatuks, seega gaas ei tee ka tööd. tNR(T2 - T1 ) Q = U 2 - U1 = 2 Isobaariline protsess Rõhk jääb muutumatuks. V2 V2 A= p dV = p dV = p(V V1 V1 2 - V1 ) .
1) gaas paisub, dV 0 A 0 , gaasi siseenergia väheneb tehtud töö arvel; 2) gaas surutakse kokku, dV 0 A 0 , gaasi siseenergia suureneb, gaasi kallal teevad tööd välised jõud. U=Q-A See valem väljendab energia jäävuse seadust termodünaamikas ja kannab termodünaamika esimese seaduse nime. Termodünaamika esimene seadus. Gaasi siseenergia muut mingi protsessi käigus võrdub gaasile antud soojushulga ja gaasi poolt paisumisel tehtud töö vahega. Gaasi töö ja soojusvahetus isoprotsessidel. 1. Isohooriline protsess. Et gaasi ruumala isohoorilisel protsessil ei muutu, siis vastavalt valemile (9.15) gaasi töö selle protsessi käigus võrdub nulliga ja siseenergia muutub ainult tänu gaasi soojusvahetusele ümbritseva keskkonnaga: Aine erisoojuseks nimetatakse soojushulka, kulub ühe kilogrammi aine temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Aine moolsoojuseks nimetatakse soojushulka, mis kulub ühe
8.4 Lainete difraktsioon 8.5 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas 8.6. Doppleri efekt 9. MOLEKULAARFÜÜSIKA 9.2 Ideaalse gaasi mõiste 9.3 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 9.4 Aine siseenergia. Ideaalse gaasi siseenergia. Temperatuur ja selle seos ideaalse gaasi siseenergiaga. 9.5 Avogadro seadus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Mendelejev-Clapeyroni võrrand. 9.6 Isoprotsessid 9.7 Gaasi töö. Soojushulk. Siseenergia 9.8 Gaasi töö ja soojusvahetus isoprotsessidel 9.9 Adiabaatiline protsess 10.STAATILINE ELEKTRIVÄLI VAAKUMIS 10.1 Coulombi seadus vaakumis. Elektrilaengu jäävuse seadus 10.2 Elektriväli 10.3 Millikani katse elektroni laengu määramiseks 10.4. Elektrivälja potentsiaal 10.5 Töö laengu liikumisel elektriväljas 10.6 Elektrivälja tugevuse ja potentsiaali vaheline seos. 10.7 Elektrivälja graafiline kujutamine 10.8 Elektrivälja tugevuse vektori voog. Gaussi teoreem. 10.8a. Elektrivälja tugevuse voo mõiste
annaabi.ee 
