C16:0 16 süsinikku ja ei ühtegi kaksiksidet; palmit(iin)hape e heksadekaanhape, CH3(CH2)14COOH. C 18: 2 9,12 18 süsinikku ja kaks kaksiksidet 9 ja 12 asendis; linoolhape e 9,12- oktadekadieenhape, CH3(CH2)4(CH=CHCH2)2(CH2)5COOH. C18:3 9,12,15 18 süsinikku ja kolm kaksiksidet 9,12 ja 15 asendis; -linoleenhape, 9,12,15- oktadekatrieenhape, CH3CH2(CH=CHCH2)3(CH2)6COOH. 5. Neutraalsete rasvhapete puhul on domineeriv cis-isomeerne vorm. Ole(iin)hape C18:1, 9-oktadetseenhape (joonista ise omale!) 6. Rasvad glütserooli (propaantriooli) ja rasvhapete estrid. Sisaldavad kahe või kolme erineva rasvhappe radikaale. CH2O(I rasvhappe)CHO(II rasvhape)CH2O(III rasvhape) Vahad rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. R1-CO-O-R2 Sfingolipiidid liitlipiid, mille aluseks on sfingosiin ehk kahealuseline aminoalkohol. (CH3
nimetused (IUPAC) (etaanhape); Vt harjutustunni vihik Brutoreaktsioonide tüübid o Liitumisreaktsioon kahest reagendist tekib uus aine o Elimineerimisreaktsioon - Üks reagent laguneb, andes kaks produkti. o Asendusreaktsioon kaks reagenti vahetavad üksikuid osi, andes kaks uut produkti o Ümberasetusreaktsioon ühe reagendi sidemete ja aatomite ümberpaigutuse tulemusena moodustub teine, esimesega võrrelde isomeerne produkt Reaktsioonimehhanism kirjeldab: o Millised sidemed katkevad, tekivad o Mis järjekorras sidemete katkemine/tekkimine toimub o Millised vaheühendid tekivad ja kaovad o Millised on üksikud elementaarreaktsioonid, nende kiirused, tasakaalud jne. Sideme homolüütiline katkemine kummalegi fragmendile jääb üks elektron, moodustub kaks radikaali, radikaalilised reaktsioonid(homogeenne liitumine, homolüütiline katkemine)
reaktsiooni lähteaineks. Reaktsioonide põhitüübid: 1) Liitumisreaktsioonid- liituvad lähteaine A ja B andes produkti C; 2) Elimineerimisreaktsioonid- vastupidine liitumisele, näiteks lähteaine A annab kaks produkti; 3) Asendusreaktsioonid- lähteainete rühmad vahetavad kohti, andes kaks uut produkti; 4) Ümberasetusreaktsioonid- sidemete ja aatomite ümberpaigutus lähteaine molekulis, kusjuures tekib isomeerne produkt. 6. Elektrofiilid ja nukleofiilid (happelisus ja aluselisus orgaanilises keemias). Elektrofiilsete ja nukleofiilsete reaktsioonide tüübid. Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. Sagedamini ettetulevad elektrofiilid on prooton ja metallikatioonid.Elektrofiilid seovad elektrone teistelt aatomitelt, käituvad reaktsioonides elektonpaari aktseptoritena ja on Lewise happed. Nukleofiil on vaba elektronipaariga osake ja kannab negatiivset laengut
solvatatsiooni ja on efektiivselt pakitav · Ehituslik funktsioon (nt. kolesterool on rakumembraani tähtis koostisosa) · Regulatoorne funktsioon (nt. steroidhormoonid reguleerivad loomades soolabilanssi, metaboolset- ja sugufunktsiooni) 3.) a. Heksadekaanhape ehk palmit(iin)hape b. 9,12-oktadekadieenhape ehk linoolhape c. 9,12,15-oktadekatrieenhape ehk alfa-linoleenhape 4.) Looduslikes rasvhapetes on domineerivaks cis-konfiguratsioonis isomeerne vorm. Olehappe cis- ja trans-isomeeride struktuurivalemid: 5.) a) Rasvad kolmealuselise alkoholi glütserooli ja kolme rasvhappe estrid b) Vahad - pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid c) Sfingolipiidid e. sfingosiidid struktuuri aluseks on C18 aminoalkohol sfingosiin, ühiseks struktuurielemendiks on tseramiid C-2 asendi NH2-grupiga on amiidsidemetega seotud rasvhape. Lisaks võib C-1 asendis olla fosforüülkoliin,
annaabi.ee 
