tõttu (praegu teatakse, et mutatsioone tekitavad vead DNA replikatsioonis) ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal). Evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises põlvkondade lõikes geenitriivi, geenisiirde ja loodusliku valiku tagajärjel. Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. Seitsmekümnendate alul tekkis Motoo Kimura populatsiooniteoreetilistele tööde põhjal neutralistlik evolutsiooniteooria. (Enamus toimuvaid mutatsioone on neutraalsed, ülejäänutest enamus negatiivsed kõrvaldatakse valikuga ja positiivse toimega võib olla vaid tühine osa mutatsioone. Ka enamus evolutsioonilisi muutuseid looduses on neutraalsed. Selle teooria kõige kaugemad arengud panneutralism jätavad looduslikule valikule vaid negatiivsete
kaasneb. Ta teadis kõike ,,toidu ja toidupuuduse, krooniliselt madala veresuhkru, hüpoglükeemia ja oksendamise tagajärjel tekkiva kaaliumipuuduse, hüpokaleemia kohta. Nende tagajärjel tekivad emotsionaalsed häired, depressioon, hüpohondria, hüsteeria, vihahood, isegi psühhootilised seisundid. Apaatsus kasvab, nagu ka psüühiline ükskõiksus (muu kui toidu suhtes, energia ja erksus vähenevad, töövõime ja sotsiaalsed võimed manduvad. Nälginud inimesed isoleeruvad sotsiaalselt ja kaotavad huvi seksuaalelu vastu. Ei suuda vabaneda tundest, et neid jälitab mingi halb jõud. Nälgimine viib tunnete, tundlikkuse ja teiste inimlike omaduste nüristumisele, see hävitab isiksuse." Kuid teda see ei heidutanud, sest temaga ei juhtu selliseid asju. Siis kohtub ta Hukkakaga, kellega nad on koos lõpuks poolteist aastat. Hukkale lõpuks ka tunnistas ka, et tal on toiduga keerulised suhted. Neil oli palju probleeme. Anna hakkas
geenitriiv/geenisiire *Enamus adaptsiooni soodustavatest muudatustest mõjutavad fenotüüpi vaid kergelt muudatused on graduaalsed ja aeglased - nõrk valik viib aja jooksul suurte erinevusteni *Muudatuste koosmõju pika aja jooksul tekitab summaarseid muudatusi, mis tingib ka kõrgemate taksonite evolutsiooni. *Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. *fitness suureneb vaid läbi LV 6. ja 7. vastuolu Vastuolu tuumaks on GT ja LV roll ev-is. Motoo Kimura (K), NT rajaja kohaselt on valdav enamus organismidevahelistest erinevustest neutraalsed (ei mõjuta nende kohasust), mistõttu ei ole nad LV subjektiks. NT sõnul ei saa LV olla ev juhtmehhanism, kuna geneetilise surve tõttu sureksid populatsioonid välja (geneetiline surve näitab populatsiooni keskmise isendi allajäämust tugevaima suhtes), s.t. muudatused ei
t., et ka elu jooksul omandatud tunnused võiksid päranduda järglastele) võimatu. Geneetiline tekib muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal). Evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises põlvkondade lõikes geenitriivi, geenisiirde ja loodusliku valiku tagajärjel. Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. Postulaadid: Populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel (st. mitte adapteerumisest tingituna); Populatsioonid arenevad/muutuvad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab juhuslik geneetiline triiv ja eelkõige looduslik valik; Enamus adaptatsiooni soodustavatest muudatustest mõjutavad fenotüüpi vaid kergeöt muudatused on aeglased graduaalsed
annaabi.ee 
