4. Geograafilise liigitekke etapid, sh bioloogilise ristumisbarjääri (isolatsiooni) näited. Geograafilise ehk allopatrilise ehk erimaise liigitekke etapid: 1.) geograafiline isolatsioon populatsioonide vahel (tekivad nn isolaadid). Populatsioon ühe liigi isendid saavad teatud levilas vabalt ristuda. Põhjused: vulkaanised tegevused, jõeteke (üleujutused), mäestikutekke protsessid, inimtegevus (linnad, maanteed jms) 2.) tekivad geneetilised iseärasused isolaatides mutatsioonid 3.) Bioloogiline ristumisbarjäär ei saa enam mingil põhjusel ristuda. Liigid tekivad siis, kui enam üksteisega ristuda ei saa. Nt sugurakud ei sobi; taimedel suguelundid ei sobi; käitumise erinevused pulmamängud ja rituaalid enne sigimist; sigimise aeg ja koht võivad olla muutunud taimedel õitsemise ajad, kahepaiksetel kudemisaeg ja koht-ajutised lobid või järved?) 4
polümeraasi korrigeeriv aktiivsus võib kaduda ka näiteks mutantsete tRNA-de tõttu, mis põhjustavad teatud koodoni puhul vale aminohappe lülitumist polüpeptiidi. Eristatakse geneetiliselt fikseeritud mutaatorfenotüüpi ja ajutist mutaatorfenotüüpi e. hüpermutabiilset seisundit. Päranduv mutaatorfenotüüp. E. coli puhul on kirjeldatud 30 geeni, mille defektsus põhjustab mutaatorfenotüüpi. Mutaatorid tekivad sagedusega 10-5. Samas on E. coli ja Salmonella typhimuriumi looduslikes isolaatides leitud 1-3% mutaatoreid, mis näitab, et looduslikes tingimustes, kus keskkonnatingimused alatasa muutuvad, võib mutaatorfenotüüp, kuigi sellega kaasneb ka kahjulike mutatsioonide akumuleerumise oht, olla teatud olukorras rakkudele kasulik. Mutaatorite hulk tõuseb populatsioonis olukorras, kus bakterid on tugva selektiivse surve all ja kus eelise saavad rakud, milles on toimunud mitu mutatsiooni. Tegelikult võib siin rääkida mutaatoralleeli n.ö
Selline üksikindiviidi programmeeritud surm annab populatsioonile eelise ning näib olevat evolutsiooniliselt kinnistunud, sest P. aeruginosa isolaatidel on vajalikud geenid tugevalt konserveerunud. Põhjused, mis viitavad evolutsioonilisele kinnistumisele ning populatsiooni tasemel kasu saamisele: 1. bakter ise ekspresseerib ,,suitsiidigeene", need geenid pole pärit faagidelt, ega suitsiid indutseeritud väliskeskkonnast, 2. tugevalt konserveerunud P. aeruginosa isolaatides, 3. HQNO pole metabolismi toksiline produkt, mis tapaks valimatult nagu äädikhappe kuhjumine keskkonda, HQNO tootmine on väga täpselt reguleeritud 4. P. aeruginosa toodab HQNO-d nii laboris kasvatades kui ka loomade kudedes 98 5. indutseerib biofilmi moodustumist ning suurendab bakteripopulatsiooni vastupidavust antibiootikumidele (kaudselt) 12. Konjugatsioon
annaabi.ee 
