omavahel ei ristu 2) Bioloogilised. Organismidel erinev tegutsemisaktiivsus. Näiteks on noorloomad vanematest aktiivsemad (mitmetel liikudel ajavad vanemad noorloomad oma territooriumilt välja, mis on muutunud probleemiks kobraste ja väikekiskjate puhul) a) Sünnipaiga truuduse efekt. Viib geneetiliste isolaatide kujunemisele. Näiteks lõhilastekudemisränded- pöördutakse kudema samasse jõkke, kus ise üles kasvas. 3) Antopogeenne. Inimene tekitab isolaate näiteks luues tehiskeskkondasid nagu suurlinnade pargid. Ka infrastruktuur on loomi mõjutanud, mitmerealised kiirteed ristuvad loomade liikumisteedega. Inimtegevuse alla läheb ka uute liikide sissetoomine. Tahtlik sissetoomine e. introduktsioon. (hõbekoger, Sovsnevski karuputk). Juhuslik introduktsioon (uued liigid on pääsenud vabadusse inimese hooletuse tõttu) N: karpkala, ida unimudilane. Tahtmatu liikide sissetoomine e. bioinvasioon
või asendada mitmete teiste meetoditega, mis enamasti võimaldavad analüüside tulemuste kiiremat registreerimist. Uuemad meetodid on otsene epifluorestsents- filtertehnika (DEFT Direct Epifluorescent Filter Technique); adenosiintrifosfaadi (ATP) ja nukleiinhapete määramisel ja elektrijuhtivuse muutumisel põhinevad tehnikad. Paljud immunoloogilised testid on saadaval kittidena ning on täielikult või osaliselt automatiseeritud. Kiirtestide kõige suuremaks puuduseks on see, et ei saa isolaate, mistõttu ei ole võimalik rakendada täpsemaid epidemioloogilisi uuringuid. Selgelt ebapraktiline on rakendada kõikide rümpade ja lihatoodete mikrobioloo- gilist uuringut ning seetõttu on proovide võtmisele vajalik läheneda struktureeritult. Proovide võtmine ja analüüsimine on oluline osa kvaliteedi kindlustamise programmis. Liha mikrobioloogiliseks uurimiseks võib kasutada otseseid tahketele söötmetele kultiveerimise tehnikaid
Lähtepopulatsioonist geneetiliselt erinevad. Kui populatsioon langeb siis tekib tänu geenitriivile pudelikaela efekt- kus samuti ei ole seost algse geneetilise struktuuriga, võrreldes lähtepopulatsiooniga geneetiline mitmekesisus vaesustub, aga liigi tasandil võib toimuda ka rikastumine. Populatsioonilained võivad anda ka materjali isolaatide kujunemisele, eriti olukorras, kus isendeid rändab välja, kuid ka isendite arvu järsul kukkumisel siis jagunevad isendid ebaühtlaselt levilas. Isolaate on kolme tüüpi: A.) geograafilised isolaadid- 72 suure levila puhul on niigi ääreala isendid üksteisest isoleeritud; B.) Liigi isendite jaoks ületamatute geograafiliste barjääride kujunemine. C.) bioloogilised isolaadid; 1.) arenemiskoha truuduse efekt- lõhilased, kes pöörduvad kudemiseks tagasi jõkke, kus nad kunagi koorusid. 2.) Põlvkonnast-põlvkonda toimub teatud isendite ristumine- geneetiliste isolaatide teke.
tunduvalt rohkem geene kui transduktsiooni abil (faag-bakter interaktsioon). Transformatsiooni abil on samuti eelistatud väiksemate DNA molekulide ülekandumine, sest üldiselt DNA laguneb keskkonnas kiiresti. Konjugatsiooniks nimetatakse DNA võimet kanduda ühest elavast bakterirakust teise ning konjugatsiooniks on vajalik bakterite omavaheline kontakt. Nähtuse avastasid Joshua Lederberg ja Edward Tatum 1946. aastal, kui nad segasid kokku Escherichia coli K12 isolaate ning tõdesid fenotüübiliselt vahepealsete bakterite teket, millel oli sarnaseid geneetilisi jooni mõlema vanemtüvega. Sellest järeldati, et vanemtüved on vahetanud DNA-d. Konjugatsiooni käigus võib üle kanduda nii üheahelaline DNA (ssDNA) kui ka kaheahelaline DNA (dsDNA). Mõlemal juhul on konjugatsiooniks vajalikud geenid lokaliseerunud peamiselt plasmiididesse või integreerunud kromosoomi ICE-dena (integrative conjugative elements). Põhjalikult on uuritud Proteobacteria ja
annaabi.ee 
