Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Tekkis sofistide koolkonna mõjul. Retooriline proosa tekkis kohtute tõttu. Pidid ennast ise kaitsma. Sofistide eesmärk õpetada hästi ja veenvalt. Lysias ( u 459-380 eKr ). Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud 34 kõnet. Eesti k ,,Kaitsekõne Eratosthenese mõrva puhul" Vikerkaar 1996 nr 8/9. Isokrates ( 436-338 eKr) Isokrateselt on säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390.a paiku rajas ta Ateenasse 1. retoorikakooli, kus õppisid paljud poliitikud ja kõnemehed. Isokratese haridusideaalil oli tuev järelmõju Rooma kõnemehele Cicerole. Ta koostas ka ilukirjanduslikke kõnesid. Õppis sofistide juures. 30 türanni valitsemisajal kaotas ta oma varanduse, pidi tegutsema kohtukõnede kirjutajana. Tasakaalustatud kõnestiil. Retoorika tema meelest kõige tähtsam õppeaine. ( sisaldas stiili, teadmised
Kõneteooriates välja toodud nn kõnevoorused: * õigsus * selgus * kohasus * kaunistused hiljem ka: * lühidus * võimsus Tänu kõneteooriale tekkisid kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria. 71. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? * Sündis ja tegutses Ateenas * Sai sofistidelt (Prodikos ja Gorgias) õpetust, Sokratese tuttav (lähiringkonda ei kuulnud) * Rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli * Isokrateselt säilinud 21 kõnet: 6 kohtukõnet, ülejäänud nn ilukõned Kuigi Isokrates sai ise õpetust sofistidelt, on ta nende suhtes kriitiline * Näidiskõnes "Helena ülistus" vastab ta sofist Gorgiasele, ülistades Theseuse kaudu Ateena riiki * Kõnes "Sofistide vastu" kritiseerib sofistide antavat apoliitilist ja edule suunatud kõneõpetust, nimetab enda oma philosophiaks * Ülistab ilukõnedes valgustatud monarhiat ja monarhe ("Euagoras", "Nikokles")
Sai kuulsaks eelkõige piduliku kõnekunsti rajajana. Epideiktiline kõne, mida enam ette ei kantud, vaid avaldati kirjandusliku teosena, saab temalt publitsistliku sisu. Sellise kõne näiteks võib olla "Panegyrikos" ("Ülistuskõne üldrahvalikul koosolekul"), kus autor kutsub kreeklasi ühinema liiduks Pärsia vastu. Isokrates asub alati selle rühma poolel, mis on kasulik jõukaile kihtidele, oli demokr. korra vastane. Stilistina on Isokrates piduliku rütmistatud perioodi looja. Isokrateselt on säilinud 21 kõnet ja 9 kirja, kõik ei pruugi olla ehtsad. ta avas Ateenas retoorikakooli. Isokratese käsituses oli retoorika tähtsaim üldhariduslik õppeaine. Hellenismiajastul ja hiljem said Isokratese kooli eeskujul loodud retoorikakoolid hariduskolleteks, omamoodi ülikoolideks. De mos the ne s (38 4 -3 22 e. Kr. ) Kõnekunsti areng saavutab oma haripunkti IV saj. suurima pol. kõnemehe Demosthenese isikus. Alguses tegutses logograafina, kuid tuntus siiski tänu pol. kõnedele