Rõhud tulevad väga suured, ligi 300MPa. Sisepõlemismootorite jaoks on välja töötatud 3 teoreetilist ringpriotsessi: 1. Ringprotsess soojuse isohoorse protsessi (Isohoorse põlemisega ringprotsess). 2. Ringprotsess on isobaarse juurdejuhtimisega (Isobaarse põlemisega). 3. Ringprotsess kombineeritud soojuse juurdejuhtivusega (Sega-ringprotsess). Otto ringprotsess Ottomootorites toimub soojuse isohoorne protsessi juurdejuhtimine see tähendab põlemine toimub isohoorselt. Bensiin põleb niivõrd kiiresti, et põlemisprotsess on vaadeldav isohoorsena. 1-2 kütte segu adiabaatne komprimeerimine. 2-3 kütuse isohoorne põlemine, Q1 juhitakse juurde. 3-4 põlemisproduktide isoentroopne paisumine. 4-1 põlemisproduktide isohoorne eemaldamine. - ringprotsessi kasulik töö. Isohoorse põlemisega ringprotsess (Otto ringprotsess a. 1876). Otto ringprotsessil töötavates mootorites kasutatakse kergeid vedelkütuseid ja gaasi (bensiin, metaan, propaan ja butaan)
-1. Soojuse isohoorne eemaldumine Sabathé ringprotsess ehk segaringprotsess on Otto ja Dieseli ringprotsessi kombinatsioon. Selle järgi töötavad kiirekäigulised mootorid, mida nimetatakse samuti diiselmootoriteks ja mis on viimaste hulgas levinuimad. Sabathé ringprotsessis nagu Dieseli ringprotsessiski süttib kütus ise. Kütus pihustatakse ja pritsitakse mootori põlemiskambrisse viisil, mis jagab soojuse eraldumisprotsessi (põlemise) mootoris kaheks osaks. Osa kütust põleb alguses isohoorselt, seejärel ülejäänud osa isobaarselt. Sisepõlemismootori ringprotsesside võrdluse aluseks sobib termiline kasutegur eeldusel, et lähtetingimused on samaväärsed. Kuna ringprotsessi termilise kasuteguri avaldis on ηt = l/q1 ning ringprotsesside soojushulk q2 on üks ja seesama, siis selgub, et suurima termilise kasuteguriga on Otto ringprotsess, väikseim kasutegur aga Dieseli ringprotsessil. Võrrelda sisepõlemismootorite
protsesside kaudu. Näiteks, olgu vaja termodünaamiline keha olekust 1 (rõhuga p1 ja erimahuga v1) viia olekusse 2 (rõhuga p2 ja erimahuga v2). Vaatleme kahte võimalust mainitu teostamiseks. Esimesel juhul viime termodünaamilise keha püsivtemperatuuriliselt (isotermselt) rõhuni p2 ning hiljem püsivrõhuliselt (rõhul p2) olekusse 2. Teisel juhul võime termodünaamilise keha viia püsivmahuliselt (isohoorselt) mingisse vahepealsesse olekusse ning sealt edasi adiabaatselt (soojuslikult isoleeritud olukorras) lõppolekusse 2. Termodünaamilisi protsesse, kus termodünaamiline keha protsessi käigus saab tagasi algoleku, nimetatakse ringprotsessideks. Termodünaamilise protsessi käiku väljendatakse tavaliselt kahe olekuparameetri vahelise seosena, mis antakse kas analüütiliselt või graafiliselt. Näiteks, kui mingit termodünaamilist
41(113) Villu Vares Energia ja keskkond Tänapäeva autodes kasutatakse kiirekäigulist diiselmootorit, milles on realiseeritud Sabathe'i- Trinkleri ringprotsessi nime all tuntud segaringprotsess (vt Joonis 5 .43). Nagu Dieseli ringprotsessiski, toimub kütuse süttimine isesüttimise teel. Kütus pritsitakse kõrgrõhu pumpadega eelpõlemiskambrisse, kus kütus põleb esialgu isohoorselt ning seejärel põlemine jätkub mootori silindris isobaarselt. Kütusena kasutatakse kiirekäigulises diiselmootoris samu kütuseid, mis aeglasekäigulistes kompressor-diiselmootoriski. Segaringprotsessil töötava kolbmootori ehitas vene insener G. Trinkler 1902.a ja selle töö printsiip patenteeriti 1904. Joonis 5.42 Ideaalse Diesel'i ringprotsessi pv ja Ts diagrammid Segaringprotsessi diagrammidel (vt Joonis 5 .43) kujutab joon 1 2 õhu isoentroopset
annaabi.ee 
