pvn konst. 71. Polütroopsete protsesside jagunemine nelja gruppi ja nende kujutamine p-v diagrammil. Esimese rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isotermi (n=l) vahel. Protsessi antud soojus kulub nii keha siseenergia suurendamiseks (temperatuur tõuseb) kui ka mehaaniliseks tööks. Teise rühma protsessid paiknevad isotermi (n=l) ja adiabaadi (n=k) vahel Kolmanda rühma protsessid paiknevad adiabaadi (n=k) ja isohoori (n= lõpmatus) vahel. Protsessist osavõtva positiivse soojuse korral on siseenergia muutus positiivne (keha temperatuur tõuseb) ja mehaaniline töö negatiivne (joonis, III) Neljanda rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isohoori (n= miinus lõpmatus) vahel. Neid protsesse iseloomustab negatiivne polütroobi astendaja ja see, et rõhu suurenemisele vastab mahu suurenemine 72. Millised aine faasimuutused on võimalikud.
Polütroobi võrrand. pv n = konst. 72. Polütroopsete protsesside jagunemine nelja gruppi ja nende kujutamine p-v diagrammil. Esimese rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isotermi (n=l) vahel. Protsessi antud soojus kulub nii keha siseenergia suurendamiseks (temperatuur tõuseb) kui ka mehaaniliseks tööks. Teise rühma protsessid paiknevad isotermi (n=l) ja adiabaadi (n=k) vahel. Kolmanda rühma protsessid paiknevad adiabaadi (n=k) ja isohoori (n= lõpmatus) vahel. Protsessist osavõtva positiivse soojuse korral on siseenergia muutus positiivne (keha temperatuur tõuseb) ja mehaaniline töö negatiivne (joonis, III) Neljanda rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isohoori (n= miinus lõpmatus) vahel. Neid protsesse iseloomustab negatiivne polütroobi astendaja ja see, et rõhu suurenemisele vastab mahu suurenemine 73. Millised aine faasimuutused on võimalikud
I rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari ja isotermi vahel. Selle rühma protsessides kulub protsessi antud soojus nii gaasi siseenergia suurendamiseks kui ka välistöö tegemiseks. II rühma moodustavad protsessid, mis paiknevad isotermi ja adiabaadi vahel. Nendes protsessides toimub gaasi siseenergia vähenemine ning välistöö sooritatakse nii välissoojuse kui ka gaasi siseenergia vähendamise arvel. III rühma protsessid paiknevad adiabaadi ja isohoori vahel. Selle rühma protsessides sooritatakse töö ainult siseenergia muutuse arvel. Entroopia muutuse arvutamiseks polütroopses protsessis avaldame soojushulga q diferentsiaali: dq = cdT = cv ( n-k / n-l ) dT Kui asetame dq termodünaamilise keha entroopia diferentsiaali ds = dq/T ja seda integreerides, saame s = s2 s1 = cv ( n-k / n-l ) ln (T2/T1) . Näide 4 kg õhku algparameetritega p1 = 1,50 MN/m2 ja t1 = 3000C paisub viiekordse mahuni. Leida õhu
annaabi.ee 
