Lümfotsüüt, retikulaarrakud RASVKUDE NEERUPEALISTE ÜMBRUSEST Rasvarakkude tuumad, lahustunud rasvatilgad NUUMRAKUD TÜÜMUSEST Nuumrakud HÜALIINNE KÕHRKUDE Kõhreterritoorium, interterritoriaalne substants, kondrotsüütide isogeenne grupp ELASTNE KÕHRKUDE FIBROOSNE KÕHR Elastsete kiudude võrgustik, kondrotsüüdid Kondrotsüüdid, kollageensete kiudude kimbud TORULUU RISTILIHV Luukanalikesed, osteoni lamellid, osteoni e Haversi kanal, luulakuunid DEKALTSINEERITUD TORULUU PIKILÕIK ASELUU ARENG Perforeeriv e Volkmanni kanal (keskel), Endokondraalne luu, primaarne luuüdi,
erinevad kasvõi ühe geeni osas, mis kontrollib koeantigeenide sünteesi, tekib retsipiendil immuunsusreaktsioon transplantaadi vastu ja viimane hukkub (toimub äratõuke- ehk hülgamisreaktsioon). Olenevalt geneetilisest erinevusest, võrreldes retsipiendiga, jaotatakse transplantaadid: 1) autogeenne transplantaat ühe ja sama indiviidi kude kantakse keha ühest piirkonnast teise. Siin puudub võõrinformatsioon ja ei kutsu esile äratõuke reaktsiooni; 2) isogeenne transplantaat sarnane eelmisele. Kude kantakse üle geneetiliselt identsete isendite vahel (ühemunakaksikute või loomade juures geneetiliselt puhta liini isendite vahel); 3) allogeenne transplantaat kude kantakse üle sama liigi geneetiliselt erinevale indiviidile. On kõige tuntum kliiniline transplantaat. Siin retsipiendi immuunsussüsteem tunneb transplantaadi ära kui võõra ja püüab seda ära tõugata;
- Kondromukoid 3. Kiud: - Kollageensed (kollageen-II) - Elastsed - Retikulaarsed Rakkude vahel on intertsellulaarsubstants, selle sees kiud kollageensed kiud ja elastsed kiud Kõhre ümbritseb kõhreümbris e. perikonder, selle all on pindmine e. noor kõhr kondroblastidega, kõhre keskel on tsentraalne kõhr tugevalt arenenud territoorium kondronitega(küpsete rakkudega) Kondron kõhrkoe morfofunktsionaalne ühik, selle moodutab kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb raku e. kõhreterritoorium. Iga rakk paikneb kõhreõõnes e. lakuunis ja on ümbritesetud kapsliga e. kõhrekihnuga. Kõhreterritooriumide vahel paikneb intertsellularne substants. Hüalliinne kõhrkude kõige rohkem levinud, liigespindadel, embrüonaalses kõhrelises skeletis, hingamisteedes, roidekõhres. Kondronitevaheline interterritoriaalne substants sisaldab kollageenseid kiude. Kondrotsüüdid paiknevad 2-4 rakuliste isogeensete gruppidena.
Erinevalt tavalisest sidekoest kõhrkude ei paindu ja on võimelike taluma olulist survet. Rakkudevaheaine koostis on sama, mis kitsamas mõistes sidekoes, kuid vahekord on erinev. Sisaldab kuni 75% vett (sest puudub verevarustus). Vett säilitab eelkõige kollageen II. Kõhrkoe peamiseks ülesandeks on toestus ja amortisatsioon. Kõhred on kõhrkoe kogumikud, mis on perikondriga ümbritsetud. Kõhre morfofunktsionaalne ühik on kondron – kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb kõhreterritoorium. Erinevaid vorme eristatakse kondroni ehituse ja arvu, kiudude hulga ja paigutuse alusel koes. * hüaliinne kõhrkude – textus cartilagineus hyalinus - moodustab embrüonaalse skeleti, katab liigesepindu, trahheakõhred. Koosneb kõhredest, mida ümbritseb kõhreümbris e perikonder. Perikondril on kaks kihti, sisemine (rakurohke, palju kondroblaste) ja välimine (kiududerohke sidekude koos veresoontega)
annaabi.ee 
