väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisatakse 1 ml kontsentreeritud etaanhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutatakse vesivannil sademe tekkimiseni. Tulemus: Munavalgu lahuses, millesse oli lisatud etaanhapet, ei tekkinud soojendamisel sadet. Tavalises munavalgu lahuses tekkis soojendamisel sade. Etaanhappe pH on happeline ning järeldades katsest, erineb tunduvalt valgu isoelektriliselt täpi väärtusest. Sellest tingituna omandasid kõik valgumolekulid positiivse laengu, valk-valk interaktsioonid lakkasid ja väljasadestumist ei toimunud. Munavalgu lahuse keskkond on neutraalne ja sadestumine toimub kuumutades. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja
valk lahusest välja sadestuda. Töö käik: Kahte katseklaasi valame kummassegi 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisame 1 ml kontsentreeritud etaan- e äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutame keeval vesivannil. Tulemus: Munavalgu lahuses, millesse oli lisatud etaanhapet, ei tekkinud soojendamisel sadet. Teise, kuhu polnud midagi lisatud, tekkis soojendamisel sade. Etaanhappe pH on happeline ning järeldades katsest, erineb tunduvalt valgu isoelektriliselt täpi väärtusest. Sellest tingituna omandasid kõik valgumolekulid ühesuguse millise? (pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laenguga (,,+" või ,,-,,)) laengu, valk- valk interaktsioonid lakkasid ja väljasadestumist ei toimunud. Munavalgu lahuse keskkond on neutraalne ja seal sadestub kuumutades. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Etanool, atsetoon jt. veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad esile valgu
seisundit. EKG koosneb positiivsetest ja negatiivsetest sakkidest (P, Q, R, S, T sakid). P – tekib erutus siinussõlmes ja levib atrioventikulaarsõlme e. erutuse kulgemine kodades; Q, R, S, T – kuidas erutus kulgem mööda vatsakeste müokardi/ vatsakeste elektriline süstol. Saki kõrgus – isoelektrilisest joonest kuni saki kõrgeima või madalaima punktini Saki kestvus – alates saki tõusmise/langemise kohast isoelektriliselt joonelt kuni jõuab jälle iso.jooneni. (x 0,04). T-saki kestvust hakatakse mõõtma sealt, kust järsult tõusma hakkab 6.Süstoolne indeks, kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100%, kus RR = kogu tsükkel. 7
annaabi.ee 
