Tavaliselt võetakse gaasi entalpia normaaltingimustel võrdseks nulliga. Termodünaamilise keha entalpia antud rõhul: I=int.0st- t.ni.cpdt. Termodünaamilise keha entroopia s on soojushulga ja absoluutse temp. suhe, mille Isobaariline protsess. Niiske auru isobaarsel kuumutamisel 10. Aurujõuseadme ringprotsess. Elektrienergia ja aurutemp. ei muutu. Ülekuumendatud auru isobaarsel soojuse koostootmine ehk termofikatsioon. kuumutamisel temp. tõuseb. Isobaarses protsessis on aurule Aurujõuseadme põhimõteskeem: l0=Q0=Q1-Q2 juurdeantav soojushulk q=i2-i1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis protsessist osavõttev soojushulk q=(1-x)r+(i2- ÜK T I’’)=(1-x)(I’’-I’)+(i2-I’’) J/kg, Mehaaniline töö on isobaarses jahutus- +Q1
Celsius t = °C – 273 37. Siseenergia? Keha siseenergia on võrdne molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summaga. Q = Cm(t₂ - t₁) 38. Ideaalne gaas? Võrrand? Reaalne gaas? Ideaalses gaasis on molekulid punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel pole vastastikmõju. PV = m/M×RT Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et tuleb arvestada mulekulide ruumala ja molekulidevahelist vastastikmõju. 39. Isoprotsessid? Isobaarses protsessis on rõhk konstantne, ruumala ja temperatuur võrdelises seoses. Isokoorses protsessis on ruumala konstantne, rõhk ja temperatuur võrdelises seoses. Isotermses protsessis on temperatuur konstantne, rõhk ja ruumala pöördvõrdelises seoses. 40. Mikro- ja makro parameetrid? Mikroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet molekulaarsena. Makroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis
k- Boltzmanni konstant(k=1,38·10 -23 J/K). 3. Avogadro p1/p2=T1/T2.so isohoorse protsessi põhivõrrand. isobaarsel kuumutamisel aurutemp. ei muutu. seadus pv=NkT, kus V- gaasi maht, N- mahus V olev Olekuparameetrite vaheline seos isohoorses protsessis. Ülekuumendatud auru isobaarsel kuumutamisel temp. molekulide koguarv(N=nV). Tähist moolmassi µ S2-S1=Cvln(p2/p1)=Cvln(T2/T1), (entroopia). tõuseb. Isobaarses protsessis on aurule juurdeantav (kg/kmol) ja tih (kg/m3), on vastavalt Avogadro s-le soojushulk q=i2-i1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis µ/=vµ=const, kus vµ=Vµ nim. gaasi moolmahuks.
Auru isohoorsel kuumut temp tõuseb. Sõltuvana algolekust aur isohoorilisel jahtumisel kas kuivab või niiskub. Isohoorilises protsessis aurule juurdeantud soojushulk q=u=u2-u1=(i2-i1)-v(p2-p1) J/kg. kui isohoorse protsessi lõpppunkt on niiske auru piirkonnas, siis auru kuivusaste protsessi lõpul x=vx-v’/v2’’-v2’. 2). Isobaariline protsess. p=const. Niiske auru isobaarsel kuumutamisel aurutemp. ei muutu. Ülekuumendatud auru isobaarsel kuumutamisel temp. tõuseb. Isobaarses protsessis on aurule juurdeantav soojushulk q=i2-i1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis protsessist osavõttev soojushulk q=(1-x)r+(i2-I’’)=(1-x)(I’’-I’)+(i2-I’’) J/kg, Meh. töö on isobaarses protsessis l=p(v2-v1). 3). Isotermiline protsess. Niiske auru isotermilisel kuumutamisel rõhk ei muutu. Ülekuumutatud auru isotermsel kuumutamisel rõhk väheneb. Vajalik soojushulk auru isotermsel
Auru isohoorsel kuumut temp tõuseb. Sõltuvana algolekust aur isohoorilisel jahtumisel kas kuivab või niiskub. Isohoorilises protsessis aurule juurdeantud soojushulk q=u=u2-u1=(i2-i1)-v(p2-p1) J/kg. kui isohoorse protsessi lõpppunkt on niiske auru piirkonnas, siis auru kuivusaste protsessi lõpul x=vx-v’/v2’’-v2’. 2). Isobaariline protsess. p=const. Niiske auru isobaarsel kuumutamisel aurutemp. ei muutu. Ülekuumendatud auru isobaarsel kuumutamisel temp. tõuseb. Isobaarses protsessis on aurule juurdeantav soojushulk q=h2-h1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis protsessist osavõttev soojushulk J/kg, Mehaaniline töö on isobaarses protsessis l=p(v2-v1). 3). Isotermiline protsess. Niiske auru isotermilisel kuumutamisel rõhk ei muutu. Ülekuumutatud auru isotermsel kuumutamisel rõhk väheneb
Isohoorjoon avaldub Ts-diagrammil eksponentsiaalkõverana (joonis 9b) Joonis 9a. Isohoorse protsessi kujutamine Ts-diagrammil. 5.6. Isobaarne protsess ( p=konst). See on selline termodünaamiline protsess, mis toimub püsival rõhul, so p=konst. Protsessi võrrandi saame Gay-Laussaci seaduse matemaatilisest võrrandist (14). Samuti järeldub ideaalgaaside olekuvõrrandist, et V/T = R/p = konst , ehk gaasi üleminekul olekust 1 olekusse 2 v1/v2 = T1/T2 Seega isobaarses protsessis on gaasi maht võrdeline absoluutse temperatuuriga ja gaasi mahu suhe absoluutsesse temperatuuri protsessi igal ajahetkel on konstantne suurus v1/T1 = v2/T2 Isobaarsel paisumisel gaasi temperatuur tõuseb, komprimeerimisel aga alaneb. Isobaariline protsess on pv-diagrammil kujutatav horisontaalse joonena (joonis 10). Joonis 10. Isobaarse protsessi kujutamine pv-diagrammil. Isobaarse protsessi mehaaniline töö on avaldatav pindalana v112 v2v1
Isobaarne soojusefekt e reaktsioonientalpia on jäävale rõhule vastav soojusefekt. Keemilise reaktsiooniga kaasneb sageli ruumala muutus, mis on oluline gaasi reaktsioonide korral, sel juhul saab püsivaks lugeda välisrõhku. Gaaside eraldumise puhul peab süsteem kulutama osa oma energiast paisumis tööks w=P* V ; qp-W=U; qp=U+W=U+P*V= (U+pq)= -> ENTALPIA muut. Seega on isobaarne soojusefekt võrdne süsteemi entalpia muuduga. Protsessid tööstuses toimuvad isobaarses reziimis. Erinevus siseenergia ja entalpia vahel sõltub reaktsiooni ruumala muutusest. Et tahkete ja vedelate ainete molaarruumalad on gaaside omadega võrreldes väiksed võetakse U ja n arvutamisel arvesse gaaside puhul. Termokeemiavõrrand: soojusefekti väärtusi sisaldavaid reaktsiooni nim. Termokeemiavõrrandiks. Reaktsiooni soojusefekt oleneb välistingimustest (temp, rõhk) et reaktsioone saaks oamvahel võrrelda, esitatakse käsiraamatutes väärtused standardtingimuste jaoks. 5
annaabi.ee 
