5. Millest koosneb termomeeter?
a. Elavhõbeda sambast,skaalast,elavhõbeda samba reservuaarist
6. Iseloomusta Celsiuse ja Fahrenheiti skaalat.
a. -273C=0K
b. 0C=273K
c. 100C=373K
7. Kui suur on 1 at(mmHg,Pa)
a. 1 at = 101,3 kPa
8. Mis on tsüklon ja antitsüklon?
a. Tsüklon-madalrõhuala e. madalrõhkkond
b. Antitsüklon-kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond
9. Millised protsessid on isotermilised,isobaarilised ja isohoorilised?
a. Isotermiline-isoprotsess, toimub jääval temperatuuril
b. Isobaarline-isoprotsess, toimub jääval rõhul
c. Isohoorline-
10. Teada nelja soojushulga valemit
a. Sulamisel ja tahkumisel Q=lambda x m
b. Aurustumisel ja kondenseerumisel Q=Lm
c. Kütuse põlemisel Q=qm
11. Sõnasta termodünaamika I ja II prinstiip.
a. Esimene U=A+Q
i. Q>O
ii. Q
gaasi rõhk 1/273 võrra sellest rõhust, mis tal oli 00C juures. (rõhu termiline tegur) Isotermilised protsessid (T=const) : Neid uurisid inglane Robert Boyle ja prantslane Jean Marie Mariotte. Temperatuur saab olla konstantne ainult siis, kui süsteem on soojusvahetuses mindi väga suure süsteemiga termostaadiga. Protessid peavad kulgema väga aeglaselt. Jääval temperatuuril on V püsisuurus. p1 *V1/p2*V2 = 1 Isobaarilised protsessid (p=const) : Neid uuris prantsuse füüsik Gay-Lussac, leides, et jääval rõhul on antud gaasihulga ruumala võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. Juhul, kui võtta üks ruumaladest, gaasi ruumala 0 oC juures, siis võime kirjutada: V0/ V = T0/T V*T0 = V0*T V= Vo*1/T0*T Jääval rõhul muutub kõikide gaaside ruumala ühteviisi ja nimelt nii, et temperatuuri suurendamisel ühe jaotise võrra, suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra sellest ruumalast, mis tal oli 0oC juures.
Ideaalne gaas 1) molekulidevahelised jõud puuduvad 2) molekulid on punktmassid Sellises süsteemis kirjeldatakse termodünaamiliste parameetrite vahelised seosed ja uuritakse miks muutused tekivad Termodünaamika seosed Termodünaamika kõige laiemas mõttes uurib energia muundumist ühest liigist teise ning neid muundumisi iseloomustavaid kvantitatiivseid seoseid Eriseadused Vaatleme situatsioone, kus 3st parameetrist 2 muutuvad ja 1 on konstantne Saame isobaarilised (p=const), isohoorilised (V=const) ja isotermilised (T=const) Seadused Gay- Lussaci konstantsel rõhul temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra paisuvad kõik gaasid ............ võrra sellest ruumalast V0, mis oli gaasil 0C Boyle-Marioti pV = const kui T=const Charlesi valem: ......................... Antud gaasikoguse temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra 1C konstantsel ruumalal kasvab tema rõhk p0 ..................... võrra
iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: o Siseenergia, o Entalpia, o Entropia, o Vabaenergia. · Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: o Temperatuur (T) o Rõhk (P) o Ruumala (V) o Ainehulk (n) o Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatus, siis on tegemist isoprotsessiga. · Protsessid: o P=konst isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid o V=konst isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid o T=konst isotermilised protsessid o Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega · Termodünaamika põhimõistest on töö. · Süsteemi summaarset võimet teha tööd nimetatakse tema siseenergiaks U. Siseenergia on süsteemi koguenergia
Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T); rõhk (P); ruumala (V); ainehulk (n). Parameetrite omavaheline sõltuvus kujutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M*RT pV=n*RT n=m/M Kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral (8,314 J/K mol) Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala. *Püsivad rõhul P=konstant- isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid. *Püsival ruumalal V=konstant- isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid. *Püsival temperatuuril T=konstant- isotermilised protsessid. *Entalpia. Konstantsel rõhul toimuvate protsesside kirjeldamiseks on parem entalpia H. See on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: H = U + P*V Entalpiamuut on soojusefekt konstantsel rõhul
Parameetrite omavaheline sõltuvus kijutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M *RT; pV=nRT kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral (8,314 J/K mol) Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala. Protsessid (kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga) P=konst - isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konts isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid T=konts isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad:T, P, V Protsesside liigid soojusvahetuse suuna järgi Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus Olekufunktsioonid
Parameetrite omavaheline sõltuvus kijutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M *RT; pV=nRT kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral (8,314 J/K mol) Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala. Protsessid (kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga) P=konst - isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konts isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid T=konts isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad:T, P, V Protsesside liigid soojusvahetuse suuna järgi Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus Olekufunktsioonid
siseenergia muutus U =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. 27. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. U=q+w U siseenergia muutus q süsteemile antav soojushulk w töö 28. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga. P=konst isobaarilised protsessid, atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konst isokoorilised protsessid, hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid T=konst isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad: T , P , V Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus
Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. Ei ole võimalik luua igavest jõumasinat, mis töötaks energia tarbimiseta. 31. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus ΔU=ΔQ-ΔW, kus ΔQ on süsteemi sisestatud soojushulk ja ΔW süsteemi tehtud töö. 32. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. • P=konst - isobaarilised protsessid. Atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid. • V=konts – isokoorilised protsessid. Hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid. • Soojusmahtuvus (C) – soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Ühikuks on [J/K]. 𝑞 𝐶= ∆𝑇 • Entalpia – vt küsimust 29 33
annaabi.ee 
