20 sajandi kunsti tuntakse kui ka kaasaegset(modernseset) kunsti, tegelikult sai see alguse 19 sajandi lõpul.Modernismi ideoloogia pole kunagi saanud ainuvalitsevaks, kuid hakkas mõjutama paljusid 20.sajandi alguse kunstnikke ja publikut.Tänapäeval võib modernismi pidada üheks varjandiks avargardismi ideoloogiast. Et modernism pidas peamiseks kunstiteoste vormimuutusi,jagasid modernismist mõjustatud käsitlused 20.sajandi kunstiajaloo omapärase vormiga stiilideks või vooludeks(nn.-ismideks), mis üksteist välja vahetasid.Sellised ,,Moodsa kunsti ajalood" on tõeoolest üks võimalus kunsti arengut kaardistada. Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong.See eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, aga lisaks korraldas tagasivaatena mälestusnäitusi suurte postimpressionistide loomingust, tunnutades nõnda nende tähtsust ja pannes aluse nende rahvusvahelisele kuulsusele. 1905.a
töötlemisprotsess aparaadi sees ära tehti. [10] Sellised kaamerad andsid eelise fotolaborist kaugemal pildistamisel, kuid enamasti valmistati märgplaadid ette ja ilmutati siiski lihtsalt pimedas ruumis ja pildistamiseks kasutati kõige tavalisemaid aparaate. 2. "-ismide" klassifikatsioon ja põhitunnused modernses kunstis" Modernism: ,,-ismide" süsteem. Kunsti jagunemine ,,ismideks" stiilitunnuste põhjal. Eksklusiivne kultuuriloogika iga "ism" eitab teisi ,,-ismide" eelset kunsti. Iga uus on vana ületamine ,,Kunst kunsti pärast" ja kontsept tähelepanuväärsest vormist. Clive Bell, Roger Fry ja Benedetto Groce. Kiire ismide vahetumine. Fovism (fauve) 1901-1907. Esindajad: Matisse, Vlaminck, Derain, Dufy Eeskujud: Van Gogh, (neo)impressionistid, puäntillism. Ekspressionism 1905 Esindajad: Kandinsky, K.Kirchner, F.Marc, O.Di
Eluloo kirjeldused, eurokirjandus (teistesse riikidess laienenud), reisikirjad. Väga tugevaks mõjutajaks on aeg, mida võib võtta mitmel tasandil: teos valmib (autor) teost käsitletakse (lugeja) ajastu, mida teoses kirjeldatakse (teos) Tähtis on autobiograafilisus, et teost mõista- prototüübid (Andrus-Tammsaare isa, Pearu- naaber jne). Tänuavaldused (välismaal populaarne, tuleb ka Eestisse). Romaanide jagunemine "ismideks": vt pilet nr 20. Miks on eepika tähtis? Meelelahutus, eneseväljendus, elu ja inimese mõistmine, sõnavara, rääkimisoskus, aine teistele kunstiliikidele Proosateoste tegelased jagunevad pea-, kõrval- ja episoodilisteks tegelasteks. Tüüpilised tegelased omavad teatud sarnaseid jooni, eriti realismis. Romaan võib olla polüfooniline ("Idioot") e põrkuvad kokku mitmed ideed, tegelased jne. Romaani tekkeks peetakse aastat 1605 (Cervantes "Don Quijote")
annaabi.ee 
