Vajadus leida uusi kaubateid muutus tõsiseks probleemiks peale türklaste Konstantinoopoli vallutamist, kes peatasid eurooplastele kaubatee läbi Türgi impeeriumi. See andis omakorda tõuke uute mereteede ( ning ka maade) avastamiseks. Portugali meremeeste huviobjektiks oli kujunenud Aafrika selle oletavate kullarohkuse tõttu. 1415. aastal vallutati Põhja-Aafrika rannikul Cauta tugipunkt tänu Henrique Meresõitja soosingule, kelle eesmärkideks oli võidelda islamiusuga, vallutada Püha Maa ja luua rohkem kaubandussidemeid. Kolmekümne aastaga jõuti välja Roheneemeni ja Guinea lahte. Kuna Guinea lahe rannik keerab järsult itta, oletati, et sealtkaudu on võimalik pääseda Indiasse, mis sai põhieesmärgiks. Oletust kinnitas Bartolomeu Diaz, kes jõudis Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni. Christoph Kolumbus oli üks neist meestest, keda motiveeris meresõiduks soov leida läänepoolne meretee Indiasse. 3. augustil 1492
,,Minu Maroko" Kätlin Hommik-Mrabte Kätlin on noor eesti naine, kes muutis oma usku. Juba lapsest peale tundis ta, et kristlus ei pakku talle tema küsimustele vastuseid, esineb vasturääkivusi. Erinevaid usundeid uurides oli ta välja jätnud islami, sest selle kohta levib igasuguseid arvamusi. Kuid pärast gümnaasiumi lõppu siirdus Kätlin Taani lapsehoidjaks. Seal puutus ta kokku islamiusuga. Hankis endale koraani ning tutvus usundiga lähemalt. Ta avastas, et koraan toob talle vastused tema küsimustele, kuid naine soovis tungida sügavamale koraani tõdedeni. Ta läks Pariisi ülikooli araabia keelt õppima. Pariisis pani teda imestama see, et koolides on keelatud kanda oma usule omaseid esemeid, kuid kõikide religioonide austajad võtavad osa kristlikest pühadest, nagu nt jõulud. Isegi vanemad, kes tulevad oma lastele järgi, peavad ususümbolid ära võtma.
väärtustele ja riigi julgeolekule, peaks muretsema Eestis elavate kodanike turvalisuse pärast, eesti rahvuse püsimajäämisele, ja sellepärast muude rahvuste sissevoolu vähendama. Sõjaohvritest on Eestisse jõudnud ka islamiusulised, kes toovad kaasa tugevalt kujunenud tõekspidamisi. Vähemlevinud islamiusk Eestis tekitab hirmu ja umbusaldust. Probleemi on ka selles, et kui palju suudab teistsuguse maailmavaatega inimene lõimuda eesti ühiskonnaga? Arvestades, et islamiusuga on ka seotud islami äärmusrühmitused (ISIS), on rahva kartus põhjendatud. Valitsus on selgitanud kartuste leevendamiseks, et kõigile pagulastele tehakse taustakontroll. Vastuväiteks võib jällegi küsida: kas taustakontroll suudab kindlaks teha eetilisi tõekspidamisi ning kontrollida, kui motiveeritud on asüüli taotleja omaks võtma piirkonna kombeid? Hedonistlik ellusuhtumine Aina rohkem hakkab nooremates põlvkondades silma hedonistlikud maailmavaated. Noored
annaabi.ee 
