üleloomuliku jõu, mida ometi oli võimalik väljendada väga konkreetsetes tegudes: palve, patukahetsus, almuste jagamine, usuteenistusel osalemine, palverännakud, vägivald. (lk 15) Väga levinud, aga ajaloole hukutav on mineviku pidamine tänapäevast turvaliselt erinevaks. Mineviku ühiskondi kuj karikatuurselt rumalate, algelisemate, julmemate ja meile võõrastena. (16) Kristlikel aladel, kus valitses religioosse ja ilmaliku võimu suurem võimulahusus kui islamimaadel, oli pärast Rooma impeeriumi lõpuaegu tekkinud 2 peamist risiusuvoolu: kr õigeusk, mis tugines Bütsantsi impeeriumile, ja ladinakristlus, mille keskmeks oli formaalselt Rooma paavst, aga mida suuremalt jaolt hoidsid üleval kohalikud, ülikute juhtimisel tegutsevad kirikud ning kloostrite võrgustik. (20) Stabiilsete kultuuri- ja poliitiliste institutsioonide loomiseks ei olnud kristlus ega islam hädavajalikud. Läänemere idakaldal algas usuvahetus alles XII-XIII saj. Leedu jäi kindlalt
Emiir-valitseja, vürsti vm. kõrgema võimukandja tiitel islamimaades. Vesiir-kõrgem riigiametnik islamimaades. Sunna- Koraani täiendav ja seletav usuline pärimus islamis. Sariaat- koraanil ja sunnal põhinev islami õigus-, usundi- ja moraalinormide kogu. Imaam-vaimulik v. ilmalik juht islamimaades. Mosee-islami pühakoda. Medres- islamiusuliste noormeeste kesk- v. kõrgõppeasutus. Sultan- ilmaliku valitseja tiitel islamimaadel. Seldzuki- turgi rändhõimud, kes rajasid 11. saj. võimsa riigi Väike- ja Kesk-Aasias. Janitsar- Türgi jalaväelane 14.19. saj. Pasa-kõrgemate riigiametnike ja sõjaväelaste tiitel Osmanite Türgis. Dehli sultanaat-India esimene moslemite riik. Kuldhord-valitsemisõiguse ürik. Allah- islamiusuliste jumal. 5. Naiste seisund.( +-). Positsioon halvenenud. Mees võib võtta kuni neli seadusliku naist. Mees peab naisi kohtlema võrdselt
Islami levik aeglustus ning paikadesse, kuhu islam oli jõudnud hilja, imendus islamikultuur lihtsalt kohalikku tavaolustikku, suutmata end täielikult maksma panna. Probleeme tekitas islamiühiskonnale ka Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal, millele avaldasid islamimaad nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu. Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, nagu näiteks trükikunst, ilmalik haridus, teater jms. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted aga nöörisid ühiskonda edasi ning islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Ühtlasi tärkasid uued liikumised ka islamiühiskonnas, kus ühed pooldasid edasist uuenemist, teised soovisid naasta aga algislami tavade ja kommete juurde. 15. sajandil alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni,