MAAILMA USUNDITE VÕRDLEV TABEL KRISTLUS JUDAISM ISLAM BUDISM HINDUISM Esimeste sajandite jooksul 1. aastatuhande keskel Tekkimise aeg 6.saj. lõpupoolel eKr 7 sajandil 6-5 saj. eKr. pKr eKr. Jeesus Kristus ning Rajaja/ keskne apostlid Peetrus, Johannes Mooses Muhamed Siddhartha Gautama Puudub kindel rajaja isik ja Paulus Kagu-Aaasias, Indias, Sri ...
Mekas. Ta koondas tollal üheusklikud usud kokku ja ennast nimetas lihtsalt jumala prohvetiks, sonumisaatjaks, kes kuulutab oiget usku. Koraani saigi pandud ainult jumala oiged sonad ja peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Tema uued kuulutused sobisid araablastele paremini ja seega votsid paljud selle omaks. Saanud suurema sojalise toetuse oma uutelt usklikelt alistas ta ka neid, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. Muud islamid Ahmadiidid 19 sajandil Punjabis, Indias, Mirza Ghulam Ahmad, kuulutas ennast prohvetiks. Kaitstes alguses islamit kristluse eest, lisas ta hiljem sinna kristlastelt ülevoetud motteid. Pohiteesideks olid, et Jeesus suri tavalisse surma ja ei läinud taevasse. Samuti, et jihad ei pea olema voitlus moogaga, piisab kui vaid seda teostatakse vaimselt. Samuti täiendati usku nn. teise advendiga, hindude krishna usuga ja muude materjalidega. Kuigi
Stephen A. Tyler (1932) keele, kultuuri ja teaduse suhted; ühiskonna teadmiste ja emotsioonide struktuur Tuleb mõista erinevate ühiskondade psühholoogilist olemust. Kultuurimaterialism Marvin Harris (1927-2001). Püüab seletada kultuuri põhjuslike seoste kaudu. Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Ühiskonna arengus määravad palju materiaalsed väärtused. Inimesi suunavad valikutele mingid välised mõjud (nt islamid ei söö sealiha, sest sealsed olud ei soosi seakasvatust). Postmodernistlik antropoloogia 1) C. Lutz 4 postmodernistliku lähenemise tunnust (uurimuse tulemused ei pruugi olla selged; maailm pole selgelt määratletav) 2) J.-F. Lyotard teadmiste brändid 3) J. Bandrillard simulaakrumid 4. loeng 2) Teadmiste brändid tänapäevaelu pealiskaudne ja mitmekesine; kõigil on võimalus hinnata arusaamu, pole kollektiivset arusaama. Kultuur läbi indiviidi valiku.
annaabi.ee 
