inimesed kasutavad, et moodustada muljeid teistest inimestest. See ei hõlma ainult seda, kuidas me moodustame neid muljeid, vaid ka seda kuidas me teeme erinevaid järeldusi teiste inimeste muljetest. Võttes arvesse seda, kui tihti inimesed iga päev teevad selliseid otsuseid, näiteks kui te kohtute uue töökaaslasega hakkate te kohe kujundama selle inimese kohta esmamuljet. Lisaks kui te külastate toidupoodi peale tööd ning kassiir vaatab teid ja teeb teie kohta kohe mingid isklikud järeldused, mis sellest, et ta ei tea teist eriti midagi. Isikutaju võimaldab meil anda kiireid hinnanguid ja võtta vastu kiireid otsuseid, kuid see võib viia ka kallutatud või stereotüüpsetele arusaamadele teiste inimeste kohta. Isikutaju mõjutab meie igapäevast suhtlust teiste inimestega. Ilmselgelt on isikutaju väga subjektiivne ning seda võivad mõjutada mitmed muutujad. Millist infot me kasutame et üldmuljet saada teistest? Ilmselgelt, inimene taju võib olla
l Juhtivateks vormideks said poeem ja draama l Moskva oli rahvaste vendluse sümbol Pagulaskirjandus l Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: l kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda l asukohamaade argipäev l kodumaalt põgenemine l Piiblitemaatika l Teemad, mis kajastusid pagulasluules l koduigatsus, mis oli süngetooniline ja tõsine l piltluule ja sürrealism l isklikud hindehädad, perekond, loodus Pagulaskirjanike põlvkonnad l Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tundud. Neile oli äraminek kõige valusam. Nendeks olid G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit. l Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased ja kes suutsid end paguluses oma valitud erialal teostada. Nendeks olid K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, R. Kolk, A. Viirlaid. l Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem
ee/dspace/bitstream/handle/10062/28701/Jurgenson_Taavi.pdf?sequence=1 9 Allikas: Taavi Jürgenson (2012). Töötajate kaasamine organisatsiooni muudatustesse Estiko Plastri näitel. lk 10. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/28701/Jurgenson_Taavi.pdf?sequence=1 Isikust ehk siis eraldiseisvast indiviidist tulenevad vastuseisu põhjused muudatustele on kõige mõjusamad, sest muutuste tõrjumiseks on eelkõige mängus isklikud huvid. See tähendab, et kardetakse eelkõige muutuse sotsiaalset poolt. Ükski indiviid ei soovi kaotada järgmist väärtuslikku enda organisatsioonis: soodustusi, palka, positsiooni, võimu, prestiizi. Selline hirm tekib eelkõige teadmatusest tuleviku suhtes, mis tavaliselt on põjustatud sellest, et juhtkonna poolt pole piisavalt informeeritust. Organisatsioone vastasseis on eelkõige tingitud sellest, mis on toimunud varem minevikus. Kui millegist on halb maitse suhu jäänud, siis
rohkem gruppide ja struktuuride iseloomustamisele, kui indiviidi iseseisvatele tunnustele. Teda huvitasid sellised mõisted nagu sidusus ja integreeritus, mille iseloomustamiseks erinevates ühiskonnatüüpides kasutas ta mõisted mehaaniline solidaarsus ja orgaaniline solidaarsus ning mis lähtuvad tööjaotuse eripärast vastavalt mittetööstuslikus (eel-industriaalses) ühiskonnas ja tööstuslikus (industriaalses) ühiskonnas. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on minimaalsed ja ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele; orgaaniline solidaarsus põhineb funktsionaalsel erinevusel, mis tuleneb ühiskonnaliikmete erinevast rollijaotusest. - Deviantsus hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest ehk normidest kõrvalekaldumine. · Akulturatsioon - nähtus, mis ilmneb erinevate kultuuride esindajate kokkupuutel
kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. • Habitus – inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üleskasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. • Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on minimaalsed ja ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele; orgaaniline solidaarsus põhineb funktsionaalsel erinevusel, mis tuleneb ühiskonnaliikmete erinevast rollijaotusest • Gemeinschaft ja Gesellschaft Üks teoreetiline kontseptsioon, mis ka Chicagos kasutust leidis, oli saksa sotsioloogi Ferdinand Tönnies'i (1887) eristus Gemeinschaft ja Gesellschaft (kogukond vs iihiskond) vahel
annaabi.ee 
