õppijad saaksid hariduse omandamisel käia omi radu, mis vastavad nende vajadustele ja huvidele ning tõepoolest kasutada pakutavaid võimalusi kogu elu jooksul. 2006. aastal avaldatud tööprogrammi ,,Haridus ja koolitus 2010" kulgu käsitlevas ühises vahearuandes rõhutatakse, et kõik kodanikud peavad kogu oma elu jooksul omandama oskusi ja neid täiendama ning et erilist tähelepanu tuleb pöörata ühiskonna riskirühmadesse kuuluvate kodanike vajadustele. Täiskasvanuharidus (nii selle kvantiteet kui kvaliteet) on tähtis ka keskmise ja kõrgema haridustasemega inimeste teadmiste ja oskuste arendamise seisukohast.3 1 Euroopa Ühenduse asutamisleping, http://europa.eu/eur lex/en/treaties/dat/C_2002325EN.003301.html 2 Euroopa Komisjoni teatis: Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamine, http://ec.europa.eu/education/policies/lll/life/communication/com_en.pdf 3 Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Seega, elukestva õppe mõiste sündis väitega, et õppimine ei lõpe kooliga, vaid kestab läbi kogu elu, rõhuasetus on õppimisel pärast formaalharidussüsteemis esmase hariduse omandamist ehk täiskasvanute õppimisel (Elukestva õppe strateegia 2005-2008). Uurimustöö kirjeldab Eesti täiskasvanuhariduslikku olukorda. SWOT analüüs põhineb Elukestva õppe strateegia 2005-2008, Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kordaminekud ja probleemid“ ning Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kellele ja kuidas?“ põhjal. Täiskasvanuhariduse olukord Eestis Tugevused (S) Nõrkused (W) Tööalane koolitus Õpivad peamiselt need täiskasvanud, Vabahariduslikud koolitused kes on juba niigi palju õppinud, samal
Milvi Erm Koolikorraldus I TÜ mag Lifelong learning and the low-skilled Knud Illeris (2006) Kokkuvõte Artikkel räägib madala kvalifikatsiooniga töötajatest tööturul ja sellest, kuidas seda probleemi lahendada. Madala kvalifikatsiooniga töötajad jagunevad Illerise järgi: 1. Täiskasvanud, kellel on kool pooleli jäänud, neil pole ametlikult ühtki olulist haridust tõendavat dokumenti. Enamusel neist on siiski töökoht, kuid aeg-ajalt on nad ka töötud. Mõned on saanud töökohal mingil määral ümberõpet, kuid kehv kirja- ja arvutusoskus piirab nende võimalusi tööturul. 2. Täiskavanud, kelle on küll kutsehariduses omandatud oskused oma ametiks, kuid tööturu majanduslik olukord on su...
1. Integreerime vene õppekeelega üldharidus- ja kutsekoolid Eesti haridussüsteemi ning arendame ulatuslikumalt keele- ja kultuuriõpet riiklikult toetatud pühapäevakoolide kaudu. 2. Tagame venekeelse kvaliteetse üld- ja kutsehariduse säilimise; venekeelsetele koolidele Eestis koostatud õppevara, selle arenduse ja pedagoogide erialase ning täiendkoolituse. 3. Tagame süsteemse riikliku toetuse rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppega tegelevatele pühapäevakoolidele. Täiskasvanuharidus Täiskasvanuhariduse kui elukestva õppe ajamahukaima osa arendamine võimaldab tõsta kogu elanikkonna haridustaset ja tööpotentsiaali. 1. Toetame kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks. 2. Toetame kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel, arendame rahvaülikoolide võrku, toetame riiklikult nn teise võimaluse koole üldhariduse omandamiseks. 3
annaabi.ee 
