1937. aastal koostati K.Pätsi eestvedamisel uus põhiseadus. Loodi presidendi ametikoht, kes valitakse rahava poolt kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda Riigivolikogu 80 saadiukt, valitakse rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liiget määrati presidendi poolt ja valiti kutsekodade poolt. Valitsuse eesotsas seisis peaminister, kelle määras ametisse president.Valimisõigus tõsteti 22. Eluaastale. Valimine oli nüüd isikuvalimine. Piirati kodanikuvabadusi. 1938. Aasta aprillis valiti K.Päts presidendiks. Peaministriks sai K.Eenpalu, ülemjuhatja oli J.Laidoner. Opositsiooni tähtsaim keskus oli TARTU ja nn TARTU VAIM. 2.Välispoliitika Peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks peeti. Venemaad mõnigast ohtu nähti ka Saksamaas. 1920. aastate algupoolel otsustati moodustada Balti liit. Balti liit tähendas viie
poole või kolmandiku kaupa vahevalimistel (Prantsusmaa jt); 3. Ülemkoja liikmetele on kehtestatud mitmeid tsensusi, nende hulgas ka va nusetsensus (Belgias 40 jt). Suurem osa ülemkodadest valitakse kaudsel teel (kas omavalitsuste poolt nagu Hollandis või omavalitsusi esindavate valijameeste poolt nagu Prantsusmaal). Kui ka ülemkoda valitakse otsesel valimisel, siis on alamkoja valimisviis teistsugune (võib olla isikuvalimine, aga ka valimine nimekirjade alusel proportsionaalsuse põhimõttel). Parlamentaarsetes riikides sõltuvad valitsuse koosseis ja eelarveasjad ainult alamkojast, ülemkoda on passiivne ja osaleb vaid seadusandluse alal. Presidentaalsetes riikides ei ole kodadevahelisi erinevusi, ülemkoja nimetuseks on senat. PRESIDENDI VALIMINE Ligi pooltes parlamentaarsetes riilddes valitakse president kaudselt (näit Eesti, Läti, Ungari, Kreeka jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt
Kuigi Riigikogu muutis eelnevalt korda, et takistada vapside eelnõu vastuvõtmist, võeti see 1933 vapside muutmise eelnõu vastu suure enamusega, kuigi Riigikogu oli kvooti tõstnud, et see läbi ei läheks. See muutis Eesti valitsemisvormi, muutes meie riiki autoritaarsemaks. Pööre autoritaarsuse suunas. Hakati rääkima 1933 aasta põhiseadusest, sest sisulised muutused olid nii suured. Formaalselt oli tegemist lihtsalt uue dedaktsiooniga, 24. jaanuar 1934 jõustus. Isikuvalimine, Riigikogu volitused pikenesid kolmelt neljani, riigivanemal oli piiratud vetoõigus. NB! Dekreediõigus. · Vaikiv ajastu toimis täiega · Kaitseseisukord. Riigikogu nõustus selle kehtestamisega ja katkestas riigivanema soovi oma tegevuses. · Kujunes võim. Kuni 1938 aastani. Tõsiseltvõetav samm tehti veebr 1936 referendumil, ehk asendada see dedaktsioon. See sai heakskiidu ja Riigikogu kutsusti kokku rahvuskogu ja veebr 1937 esitas riigivanemad
annaabi.ee 
