osapoolt mõista. Konflikti arenedes võib aga mingist hetkest enda jäetav mulje osutuda vähetähtsaks ning põhieesmärgiks saada vastaspoole hävitamine. 2.5. Haavatud õiglustunne Sageli on konfliktide põhjuseks haavatud õiglustunne. Õigluse küsimused võivad olla konflikti põhiküsimuseks kui ka konflikti arenemise kaasnähteks. Me võime haavuda erinevatel põhjustel. Üheks levinud jaotuseks on rääkida jaotus-, protseduuri- ja isikutevahelisest õiglusest. Jaotusõiglus tähendab seda, et me eeldame sarnase pingutuse eest sarnast tasu. Tavaliselt on jaotusõiglusega tegemist olukordades, kus jagatakse materiaalseid ressursse või teisi mõõdetavaid suurusi. Jaotusõigluse üle otsustab iga inimene ise, kes võrdleb oma pingutusi ja hüvesid teiste omadega. Üldiselt oleme tundlikud vähemsaamise suhtes ja tajume seda kui ebaõiglust. Protseduuriõiglus on seotud meie arusaamisega õiglasest asjaajamisest. Et protseduur ehk
saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada. Tahteavaldus võib olla: Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg Vaikimine või tegevusetus, kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad) Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne
varalises või mittevaralises sfääris. Kahju peamisteks liikideks on varaline ja mittevaraline kahju (VÕS § 128 lg 1). Seaduses sätestatud kahju liikide loetelu ei ole ammendav, mistõttu võib lisaks seaduses nimetatutele tekkida ka muid kahju liike, nt negatiivne huvi. Varalise kahju liikide (otsene ja kaudne kahju ning negatiivne huvi kui kahju) eristamine on oluline üksnes juhul, kui tulenevalt isikutevahelisest lepingust või seadusest kuulub hüvitamisele üksnes teatud liiki kahju või kui vastavat liiki kahju hüvitamine on välistatud. Varaline kahju kujutab endast igasuguseid negatiivseid varalisi tagajärgi. Varaline kahju võib olla vastavalt VÕS § 128 lg-le 2 kas otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju tekib isiku olemasolevate õigushüvede kahjustamise korral ja väljendub isiku olemasoleva vara vähenemises
varalises või mittevaralises sfääris. Kahju peamisteks liikideks on varaline ja mittevaraline kahju (VÕS § 128 lg 1). Seaduses sätestatud kahju liikide loetelu ei ole ammendav, mistõttu võib lisaks seaduses nimetatutele tekkida ka muid kahju liike, nt negatiivne huvi. Varalise kahju liikide (otsene ja kaudne kahju ning negatiivne huvi kui kahju) eristamine on oluline üksnes juhul, kui tulenevalt isikutevahelisest lepingust või seadusest kuulub hüvitamisele üksnes teatud liiki kahju või kui vastavat liiki kahju hüvitamine on välistatud. Varaline kahju kujutab endast igasuguseid negatiivseid varalisi tagajärgi. Varaline kahju võib olla vastavalt VÕS § 128 lg-le 2 kas otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju tekib isiku olemasolevate õigushüvede kahjustamise korral ja väljendub isiku olemasoleva vara vähenemises
annaabi.ee 
