sufiksiga, moodustades liitsufiksid tle-, -stle-, -skle- · Ahvatlema, arutlema, avatlema, hirnatlema, hüpitlema, kaalutlema, kõnetlema, küsitlema, mõtisklema jne · 2-silbilise tüvega verbid lotlema ja taotlema Alltüüp NÄITLIKUSTAMA · Näitlikustama-näitlikustada-näitlikustan-näitlikustasin-näitlikustanud-näitlikustatakse-näitlikustatud · Peamiselt 4-silbilise tüvega verbid (esemestuma, isikustama, jumalustama, jõuestustama, muumiastuma) · 5-silbilise tüvega verbid igavikustama, kogukonnastama, partisanitsema PÕHITÜÜP TEGELEMA · Tegelema-tegeleda e tegelda-tegelen-tegelesin-tegelenud e tegelnud-tegeletakse e tegeldakse-tegeletud e tegeldud · 3-silbilised I-II-vältelise tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend ele-(amelema, ebelema, jagelema, kibelema, kihelema, kogelema, künelema, logelema, muhelema, nihelema, nägelema)
lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus, alliteratsiooni ja assonantsi ühine nimetus (regivärssides, vanasõnades, kõnekäändudes jm.). * Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) * Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel). * Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend. * Personifitseerimine - isikustama * Antropomorfiseerimine inimese taoliseks kujutamine tekstis ( samastamine inimesega) * Animism - hinge omistamine loodusnähtustele ja esemetele; usk hingedesse ja vaimudesse. * Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, * Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja
väljamõeldisteks. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega (meresõitjad ja konkistadoorid) seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Uus materjal nt Uus- Hispaaniast, Indiast ja Hiinast, isegi indiaanlastelt. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. Sarnasuste leidmine india ja kreeka müütide vahel. Põhjendus: müüdid tekkisid siis kui loodusnähtuse algpõhjusi otsides neid isikustama hakati; müüdid kuuluvad inimkonna lapseikka ja peegeldavad loodust poeetilise tarkusega; müüt kui positiivse enesehinnangu kandja. 19 sajandi käsitlused: müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmiseni käib müüdi enda kaudu; müüdid on meteoroloogiliste nähtuste üldistused, millest hiljem arenenud taevanähtuste, allilma jne müüdid; müüdi on tekitanud ratsionaalne soov mõista loodust. 3. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes
annaabi.ee 
