Hr ........ MTÜ Sõrve Külastuskeskus 23. veebruar 2013 Austatud juhataja Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud ametikohale, mille kohta lugesin tootukassa.ee tööpakkumiste lehelt. Pean ennast sobivaks kandidaadiks, kuna olen aktiivne ja julge inimestega suhtleja. Oma suurimaks isikuomaduseks pean väga kiiret arenemisvõimet, tänu millele suudan administraatori tööülesannetega hakkama saada. Olen kiire õppimisvõimega, kohusetundlik ja hindan kõrgelt meeskonnatööd. Olen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele Teile sobival ajal. Lugupidamisega ....
Klienditeenindaja lihtsalt leiab aega kõikide jaoks, sel ajal kui eestlased leiavad vaid ühe jaoks selle aja. Erisugune ajakäsitlus tekitab sageli probleeme kultuuridevahelises suhtluses, nagu sain ka omal nahal tunda. Ma varem ei olnud sellele lihtsalt mõelnud kui kultuuridevahelise suhtluse probleemile, mis on tingitud polükroonsete ja monokroonsete kultuuride erinevast suhtumisest. Teistsugust suhtumist aega peetakse isikuomaduseks (Pajupuu 2001), sellepärast võivad ka tekkida konfliktid. Monokroonse ajakäsitlusega inimesed, nagu ka mina, panevad pahaks seda, kui hilinetakse või ei peeta kinni kokkulepitud tähtaegadest. Polükroonse ajakäsitlusega inimesed ei tee hilinemisest mingit numbrit, sest nende jaoks on see normaalne, nad ei näe põhjust probleemi tekitamiseks. Nüüd ma mõistan, et asi on selles, et me lihtsalt suhtume aega teistmoodi.
nende asukohast ettevõttes. Autor jagab raamatu osad viieks, mis tähistavad olulisi isikuomadusi, ning selgitab, kuidas neid väljendada ja märgata. Nendeks on: tähelepanelikkus, usaldus, uhkustunne, teistega arvestamine, tunnustamine. Kõikidel osadel on oma väljendusviis ning autor lähtub oma kirjutatus just nendest viiest omadusest. 2 Tähelepanelikkus Üheks oluliseks isikuomaduseks peetakse tähelepanelikkust. Tähelepanelikkus väljendab inimese huvi endast ümbritseva vastu. Seda peetakse töötaja palkamisel väga oluliseks omaduseks. See näitab, kui suur on huvi antud töö vastu ning kas ollakse teadlik töö olemusest juba enne tööintervjuule tulekut. Soovitatud on küsida erinevaid küsimusi tema enda kohta, millega inimene ennast avab. Juba see näitab inimese motiveeritust ning tahet antud vallaga tegeleda. Ka tööandja ise peab olema
edaspidi käitud (tõenäoliselt on see noormees usaldusväärne, suhtlemisaltis ja abivalmis) · seejärel nähakse sind nagu läbi filtri. Igaühele meeldib pidada ennast heaks inimesetundjaks ja mõelda: ,,Ma teadsin esimesest hetkest, et ta on ..". Nad otsivad teavet, mis kinnitaks nende esmamuljet, ega otsi või lausa eiravad sellist käitumist, mis sellega ei klapi. (nt. kui seesama noormees järgmisel kohtumisel on hajevil v. eemaltõmbunud ega soovi suhelda ei pea me seda mitte tema isikuomaduseks vaid mingist olukorrast tingituks). Sagedasemad filtreerimisvead, mida esmamulje loomisel tehakse: · ,,aupaiste" - oletus, et ühe positiivse omadusega inimesel on veel terve hulk positiivseid omadusi, mida tal aga üldse ei pruugi olla (nt. arvad, et rõõmsameelne inimene on ühtlasi tark, armastusväärne ja edukas, kuigi sa pole iial näinud tema juures mingeid märke neist omadustest) · ,,sarvede efekt" - negatiivsete omaduste ülevõimendamine (nt. eeldad, et kui kaastudeng on sageli
annaabi.ee 
