Märkige ära, kust vastuse leidsite (täpsemalt kui kn.eki.ee). Püüdke esitada vastused rohkem oma sõnadega ja vähem kopeerides. Küsimus Vastus Allikas 1) Kumb on õige, Afaatik kn.eki.ee - kas afaasik või Keelenõuvakk afaatik? kui isikunimetuse moodustamisel on haiguse nimetuse (afaasia) ja seda põdeva isiku (afaatik) sõna tüvekuju erinev, tuleb lähtealuseks võtta sama võõrtüvi mis omadussõnal (afaatiline). 2) Millist win-win solution kõiki rahuldav, kõigile soodne kn.eki.ee - eestikeelset väljendit lahendus Keelenõuvakk
Inimesel on keeles palju erinevaid kujundlikke nimetusi, mis varieeruvad olenevalt sellest, kas kirjeldatakse tema ühiskondlikku positsiooni, eetilisi tõekspidamisi, vaimseid võimeid, välimust või mõnd muud tunnust. Suurem osa fraseoloogilistest isikunimetustest on hinnangult negatiivsed, väiksem osa neutraalsed, hinnangult positiivsed on üksikud (Õim 2001B: 554). Fraseoloogilise nimetuse puhul ei ole esmatähtis identifitseeriv funktsioon, primaarne ongi isikunimetuse tähenduses sisalduv hinnang. (Õim 2001B) Fraseologismide mõistmiseks on enamasti vajalikud taustteadmised. Näiteks väljendid aadamaülikonnas ja eevaülikonnas tähistavad alastiolekut, kuid nende tähendus võib jääda täiesti selgusetuks inimesele, kes ei ole kokku puutunud ristiusuga. Kujund luuakse semantilise teisenduse käigus, nii et fraseoloogiline nimetus kaugeneb prototüübi tähendusest, kuid säilitab sellega semantilise seose. (Õim 2001B: 555) 2.1
lellepoeg, kärnane lammas. Fraseoloogilise nominatsiooni funktsioon on inimese ümbernimetamine teiste sõnadega. Fraseoloogilised nimetused väljendavad kõneleja suhtumist ja on hinnangult enamasti negatiivsed. Kuna negatiivne on normist erinev, siis mõjutab see ka inimese emotsioone tugevamalt, mistõttu tajutakse väljendi olemust teravamalt. Harvem esineb hinnangult neutraalseid fraseoloogilisi isikunimetusi. Üksikud isikunimetused on positiivsed. Isikunimetuse loomisel ei ole identifitseeriv funktsioon kõige olulisem, esmatähtis on hinnangu andmine. (Õim 2001a: 554555) Fraseologismi mõistmine põhineb sageli lähteallika tundmisel. Näiteks väljendite vana kala ja vana rebane puhul peab nende kasutaja teadma, et rebase all on mõeldud kavalt looma, kuid kala puhul lähtutakse teistsugustest kriteeriumidest. Nimetused küll teisenevad oma lähteallikatest vahel päris tugevasti, kuid nimetatav säilitab mingi tunnuse tõttu aluseks