Kohtla-Järve linn ja Järvakandi vald. Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning informaalse õppimise keskkonnas (noorsootöö strateegia 2006-2013). Järvakandi valla ja Kohtla-Järve linna peamine erinevus seisneb asukohast ja suuruseest. Järvakandi vald asub Rapla maakonnas, aga Kohtla-Järve linn asub Ida-Viru maakonnas. Järvakandi valla pindala on 4,83 km² ja elanike arv on umbes 1300 inimest. Kohtla-järve pindala on 54,02 km2 ja
tagajärjed nii organisatsioonile tervikuna kui tema kõigile liikmeile ja huvirühmadele. Juhtimispsühholoogia eesmärk on- tuginedes psühholoogiaalastele teadmistele suurendada inimeste teadmisi organisatsioonis inimestega seotud seikadest, suurendades oskust ära tunda probleeme, nendega toime tulla ja neid edukamalt lahendada; toetada juhtide psühholoogiaalast arengut; anda teadmisi ja oskusi psühholoogiliselt terve töökeskkonna loomiseks; luua tingimused isiksuslikuks ja professionaalseks arenguks ja muutusteks. 2. Juhi kaksiroll, juht ja liider, karismaatiline juht Juht on organisatsiooni ametliku tegevuse juhtija ja eesmärkide täitja. Nelja klassikalise juhtimisfunktsiooni täitja. Administratiivsete- ja kontrollifunktsioonide täitja. Ressursside hankija ja jaotaja. Igapäevase tegevuse korraldaja. Liider on kaastöötajate tegevuse, väärtuste, hoiakute ja käitumise mõjustaja. Visioonide looja ja innustaja.
Ta kirjutab nii: Psüühilised protsessid on mitte ainult tunnetuslikud, vaid ka afektiivsed, emotsionaal- tahtelised. Nad väljendavad mitte ainult teadmisi nähtustest, vaid ka suhtumist neisse. Tunnetus sisaldab alati kas vähemal või rohkemal määral kahe vastandliku komponendi ühtsust: teadmised ja suhtumine, intellektuaalne ja afektiivne. Leontjev (1977) aga nimetab mõistet, mis näitab nähtuse tähendust konkreetse isiksuse jaoks, isiksuslikuks mõtteks. Nii või teisiti on väärtustamise puhul alati tegemist subjekti hinnangulise tegevusega. Hinnangulise tegevuse vormid Meil on hindamine käibele läinud kitsa mõistena: selle all mõistetakse tavaliselt sõnalist hinnangut (kiitvat või laitvat) või numbriliste hindepallide panemist (näiteks koolihinded). E m o t s i o o n i d on hindamise kõige esmane, vahetu ja spontaanne vorm. Seda on piisavalt