kriisi ajal teatas Venemaa, et hukkunud lõunaosseetlasi oli 2000. 1.septembril 2008 ühendasid sajad tuhanded inimesed Gruusias ja paljudes teistes riikides käed ketiks, et protestida Venemaa püüde vastu see riik tükeldada ja nõuda okupatsioonivägede väljaviimist. Euroopa Liit mõistis Venemaa hukka ja nõudis Vene vägede viivitamatut lahkumist Gruusiast, millega ka sõda oli lõppenud. Vägistamist on alati hinnatud üheks kõige raskemaks isiksusevastaseks kuriteoks ja seepärast on karistatud ja karistatakse ka tulevikus vägistamise eest rangelt. Vägistamine in inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Enamus vägistamisi pannakse toime poiste ja meeste poolt tüdrukute ja naiste vastu. Vägistamise liigid: vihavägistamine, üleolekuvägistamine, sadistlik vägistamine, seksuaalse rahulduse vägistamine
siis jõuame välja selleni, et aborti võime samuti võtta kui eutanaasiana. Kui veel algamata elu lõpetamine on lubatud, siis juba lõppemas oleva elu lõpetamine peaks olema samuti moraalne tegu. Kuid suures osas on ka neid, kes on veendunud, et eutanaasia on kuritegu ja tapmine. Arvatakse, et halastussurm pole mitte midagi enamat, kui 1940. aastate natsistlike maailmavaadete tänapäevane edasikandmine. Kuna peale II maailmasõda muudeti natistlik eutaniseerimine isiksusevastaseks kuriteoks on selline mõttelaad siiamaani enamus maailma riikides päevakohane. Teatud mõttes on selline uskumus ka põhjendatud - inimväärikus ja õigus elule olid just need argumendid millega keelati omal ajal ka surmanuhtluse kasutamine. Halastussurma legaliseerimine aga nulliks need põhimõtted ja tekitaks privilegeeritud seisu elavatele inimestele. Inimese elu on tingimusteta väärtus, millega ei tohiks nii kergekäeliselt ümber käia. Eluga ei mängita, veel vähem surmasaatmisega
karistatakse ka tulevikus vägistamise eest rangelt. Teisiti see ei ole mõeldav, kuna seksuaalsuhted mängivad inimese ja ühiskonna elus küllaltki olulist rolli, avaldades mõju ühiskonna kultuuritasemele. Sugutung on üks elu põhiinstinkte. Loomulikult ei karista seksuaaltungi eest, vaid selle tungi raguldamise ühiskonnavastase vormi eest.76 Vägistamist on alati hinnatud üheks kõige raskemaks isiksusevastaseks kuriteoks ja seepärast on karistatud ja karistatakse ka tulevikus vägistamise eest rangelt. Vägistamine on rünnak inimese ühe põhilise inimõiguse - seksuaalne enesemääramisõiguse vastu. Seksuaalne enesemääramisõigus on isiku õigus vabalt valida kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub. See tuleneb inimeste põhiseaduslikust õigusest isikupuutumatusele77 ja vabale eneseteostusele.78 Vägistamine kahjustab mitte ainult ohvri
annaabi.ee 
