järgimiseks, tõhusaks kaitsevahendiks, kogunenud frustratsiooniks ning ühiskonnapoolseks ootuseks. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline agressiivsus tõendab, et psüühiline hälve on suur ning et tegemist on kindla isiksusestruktuuriga. Nartsissismi liigid Mõnedest halvasti koheldud ja varajasi traumasid kogenud lastest saavad ka nartsissistid, kuid nende häirepilt on teistsugune. Herbert Rosenfeld on nimetanud sellist seisundit õhukesenahaliseks nartsissismiks. Õhukesenahalise nartsissisti eneseväärikustunne on hablas ja sõltuv välisest tagasisidest. Kui seda ei tule piisavalt, siis võib ta kokku variseda. Ta otsib lähedastelt lakkamatult seda aktsepteerivat ja
vajadusi väljendada kollektiivile vastuvõetaval viisil. Sotsiaalsus eeldab paljusid omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu, kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist kontrollida ja hinnata ning teist inimest mõista. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline agressiivsus tõendab, et psüühiline hälve on suur ning tegemist on kindla isiksusestruktuuriga. Inimese sotsiaalsed oskused ja otsusevariandid kujunevad tema lähiümbruses, lähedaste inimsuhete mõjul, ning selle lähiümbruse häired peegelduvad tema arenguhälvetena. Agressiivsus kuulub haiglase eneseimetluse olemusse, aga ta ei pruugi olla avalik. Ta võib avalduda ka vaimse vägivallana, vajadusena teine inimene alla suruda või teda oma huvides tegutsema panna. Inimest õhutab agressiivselt käituma see, kui tema julgus seatakse kahtluse alla
Samuti toob igasugune psüühiline hälve alati kaasa sotsiaalse käitumise mõnesuguse halvenemise. Inimese käitumine on terviknähtus, seepärast ei saa agressiivsustki käsitleda lahus muust käitumisest või sotsiaalsest arengust. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline agressiivsus tõendab, et psüühiline hälve on suur ning et tegemist on kindla isiksusestruktuuriga. Agressiivsusest rääkimiseks tuleb kõigepealt seletada mõisteid. Mõisted agressioon ja agressiivsus ei ole samased. Agressioon, nii nagu psühhoanalüütikud on seda kasutanud, ei ole toiming, vaid tähendab inimeses peituvat jõudu, energiat. See on instinkt, käitumise motiiv, põhjus. Agressiooniga ei kaasne negatiivseid nähtusi, see ei ole hälve. Agressioon on iseenesest neutraalne energia ja see, kuidas ta inimese käitumist mõjutab, oleneb muust arengust.
annaabi.ee 
